Sikkuti sõnul vajavad inimesed kindlustunnet, et vajadusel on arstiabi kättesaadav ja haigestumise korral ei jää keegi vajaliku abita. "Sellest aastast tervishoidu toodud lisaraha ja käivitamisel olevad digilahendused aitavad järjekordade lühendamisele kaasa. Tegelikku muutust hakkame aga nägema siis, kui inimesed saavad suure osa vajalikust abist perearstidelt-õdedelt, tervishoius toimub koostöö, mitte konkurents, e-lahendused toetavad patsiendikesksust ja arsti raviotsuste tegemisel ning elukeskkond meie ümber toetab tervise hoidmist."

Ministri sõnul on meie tervishoiu aluseks perearstiabi. "Suure muutuse peremeditsiinis toob uute tervisekeskuste valmimine üle Eesti, mis aitab esmatasandi tervishoidu tugevdada ja inimestele kättesaadavamaks muuta. Tervisekeskuste loomine võimaldab perearstidel koonduda, paraneb koostöö teiste spetsialistidega ning tugevnevad perearstide meeskonnad," märkis ta.

Ravijärjekordade lühendamisel tuleks ministri hinnangul alustada lastest, kes ei peaks ootama eriarstile pääsemist üle nädala. "Laste terviseprobleemide varajane märkamine ja lahendamine on investeering terveks eluks," arutles ta. Ministri sõnul ei saa vaadata mööda ka sellest, et tervishoidu on vaja lisaraha.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller ütles oma ettekandes, et perearstid ja pereõed on oma ala tippspetsialistid, kes suudavad praktiliselt igal erialal anda väga head ja kvaliteetset abi. Ta tõi aga välja, et selleks on vaja aega inimese probleemidesse süveneda. Aega annaks tema sõnul juurde tugipersonal ja parem tarkvara. Samuti osutas Joller, et kuna rahvastik vananeb ja perearstid võtavad endale üha enam ülesandeid, siis on perearstide nimistud liiga suured. Seepärast on Jolleri sõnul oluline koolitada juurde arste ja pereõdesid ning esmatasandit tugevdada.

SA Viljandi Haigla juhatuse liige, psühhiaater Katrin Kaarma rääkis integreeritud teenuste mudeli väljatöötamisest ja piloteerimisest Viljandi Haiglas. Kaarma juhtis tähelepanu, et eriarstiabi kulud kasvavad hüppeliselt 70– 80-aastate paiku ja ravijärjekordade lühendamiseks tuleks mõelda sellele eagrupile. Projekti eesmärk on tema sõnul välja töötada tarkvara, mille kaudu saaksid info patsiendi kohta ja omavahel suhelda erinevad teenusepakkujad, nagu perearst, haigla arst ja sotsiaaltöötaja, et nad oleksid ühes infoväljas, süsteem oleks paindlikum ja patsient saaks ravi õigest kohast.

Eesti geenivaramu asedirektor, populatsiooni- ja funktsionaalse genoomika vanemteadur Tõnu Esko keskendus oma ettekandes digitaalsete lahenduste kasutamisele tervishoius. Ta märkis, et infot geneetilise materjali kohta oleks kasulik kasutada ravimite määramisel, teadus- ja sõeluuringutes. Tema sõnul saaks nõnda jõuda personaalse haiguste ennetuse, tarkade sõeluuringute ja efektiivsema ressursside kasutamiseni. Kui andmekogude vahel liikuvad andmed oleksid kättesaadavamad, saaksid algoritmid Esko sõnul kogutud infot efektiivsemalt kasutada. Näiteks võiks arstid saada teavituse, kui patsient ei ole talle kirjutatud ravimit välja ostnud, ja digiretseptile võiks lisada ravimite geneetilise sobivuse.