Paneeldiskussioonis osalesid rahvastikuteadlane Allan Puur, riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.

Margus Tsahkna ütles, et alanud aasta tuleb Euroopa Liidule prognooside järgi keerulisem, kui oli eelmine, kuna põgenikekriis ei kao kuhugi. Vastupidi, tänavu tuleb Euroopasse arvatavalt kolm korda rohkem sõjapõgenikke kui eelmisel aastal ehk arvatavalt kolm miljonit põgenikku.

Tsahkna sõnul ei jõutud aruteludes Türgiga kokkuleppele, kuna Türgi esitas uusi soove. Näiteks soovib riik viisavabadust Euroopa Liidu liikmesriikidega ja raha põgenikega tegelemiseks. Marko Mihkelsoni hinnangul on vaja Türgiga saavutada kokkulepe, kuna see aitaks Schengeni välispiire paremini kontrollida. Samas ei arva ta, et tuleks järeleandmisi teha Türgi vastuvõtmisel ELi.

Ants Laaneots märkis, et Venemaa kasutab Euroopa Liidu rändekriisi oma hübriidsõja kontekstis ära ja püüab seda võimendada, kuna see sobib hästi kokku riigi pikaajalise strateegiaga. Samuti püüab Venemaa äärmuslikke parteisid kasutades oma mõju ELis suurendada. „Putini eesmärk on Euroopa Liidu – ja kui võimalik, siis NATO – lagundamine,“ sõnas Laaneots, kelle sõnul püüab Venemaa arendada euroskeptitsismi ja läänevastasust.