Kuigi esialgu venitasid opositsioonisaadikud vaheaegade võtmisega eelarve teist lugemist, loobuti sellest õige pea ja menetlus kulges suhteliselt kiires tempos.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et komisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut. Seega esitati kokku 57 muudatusettepanekut.

Stalnuhhini sõnul ei leidnud need muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Komisjonis ei leidnud põhimõtteliselt toetust vahendite ümberjagamine üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt. Rahanduskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku, milles on koondatud ja arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Maris Lauri (RE), Külliki Kübarsepp (EVA), Kersti Sarapuu (KE), Krista Aru (EVA), Martin Helme (EKRE), Aivar Sõerd (RE), Laine Randjärv (RE), Olga Ivanova, Toomas Kivimägi (RE), Arto Aas (RE), Urmas Kruuse (RE), Peeter Ernits, Jüri Adams (EVA), Hanno Pevkur (RE), Margus Tsahkna, Lauri Luik (RE), Tiina Kangro, Mati Raidma (RE), Sven Sester (I) ja Andres Herkel (EVA).

Sõnavõtnud saadikud analüüsisid riigieelarve erinevaid aspekte ja tõid välja rea kriitilisi hinnanguid, muuhulgas heideti ette eelarve läbipaistmatust. Sõnavõttude käigus viidati veel Euroopa Komisjoni esitatud seisukohale, mille järgi ei ole tuleva aasta riigieelarve tasakaalus, vaid miinuses 0,7 protsendiga.

Riigikogu hääletas läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis ei leidnud toetust. Menetluse käigus arvestati rahanduskomisjoni tehtud ettepanekut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud tulemusega 47 poolt ja 51 vastu toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.