Reinsalu teatas täna pressiesindaja vahendusel, et ta eksis, kasutades
halastuse teemast kõneledes alandavat tooni hulga heausksete inimeste suhtes, kelle eesmärk vägivallaga võidelda oli igati siiras. "Vabandan ja kinnitan, et see juhtum on olnud mulle kõva õppetund."

Delfi avaldab Urmas Reinsalu pöördumise, mille ta kandis riigikogu suures saalis ette enne umbusaldushääletust:

"Lugupeetavad umbusaldusavalduse esitajad!

Minu läinud nädalase avalduse ebaõnnestunud sõnastus jättis paljudele mulje, otsekui ma ei peaks lähisuhtevägivallaga võitlemist oluliseks. Kinnitan, et see pole nii.

Tahaksin siit kõnetoolist väljendada rahulikus õhkkonnas oma seisukohti vägivalla tõkestamise osas.

Kui läinud aastal kandsin Riigikogu ees ette naistevastase vägivalla vastase konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ratifitseerimise eelnõud, rõhutasin, et me ei ratifitseeri seda konventsiooni kui ühte formaalset rahvusvahelist kohustust, vaid selle ratifitseerimisega me anname Eesti-siseselt, aga ka teistele riikidele ja ühiskondadele signaali, et vägivald ei saa kunagi olla keeruliste inimsuhete lahendus või kultuurinorm. Vägivallale ei ole õigustust mitte mingites suhetes. Teine sellest konventsioonist lähtuv tõdemus on see, et eriti taunitav, hukkamõistetav ja karistatav peab olema vägivald, mis on suunatud laste vastu või mis on toime pandud laste juuresolekul. Ja kolmas tõsiasi, perevägivalla ohvriks sattunu ei tohi kunagi jääda üksi. Riik peab nii oma abistamismeetmetega kui ka tema käsutuses oleva sunnijõuga taltsutama õigusrikkujat ja leevendama ohvri kannatusi. Igal inimesel on õigus väärikusele ja puutumatusele.

Mul on hea meel, et riigikogu on justiitsministeeriumi algatusel vastu võtnud õigusliku raamina kannatanu kaitse seaduse. Eriti lähisuhtevägivalla puhul on vajalik välja arendada vabatahtlike tugiisikute süsteem ning täiustada lepitusmenetlust nii, et oleks võimalikult pikka aega tagatud kannatanutele abi, kuni ta vägivallaringist on välja saanud. Kuid on veel rida konkreetseid õiguslikke samme, mida peame astuma ajendatuna vägivallatüübi eripärast selleks, et kaitsta ohvrit.

Esiteks lähenemiskeelu edasiarendamine viisil, et seda saaks kohaldada viivitamatult edasilükkamatute juhtumite puhul. Läinud aasta lõpul alustasime pilootprojektiga Pärnus, mille mõte on üks: mitte vägivallatseja ohver ei pea kodust põgenema, vaid kodust eemaldatakse vajadusel vägivallatseja. See projekt peaks olema alus ka võimalikele seadusemuudatustele selleks, et rakendada seda põhimõtet ühetaoliselt üle riigi.

Kriminaalmenetluse revisjoni käigus, mis kohe eelnõuna valmimas, luuakse rida personaalset sekkumist pakkuvaid tõkendeid kahtlustatavate suhtes, ikka selleks, et kaitsta ohvrit konkreetse vägivalla eest ja aidata tal naasta vägivallatusse igapäevaellu. Olgu siinkohal näiteks IT- riigile omased ja kohased nö digitaalsed tõkendid vägivallatseja kohaloleku asukoha piiritlemise suhtes või avatud tõkendite kaudu avalduvad võimalused just konkreetse vägivallatseja suhtes, mis on rakendatavad alkoholi tarbimise vältimiseks, mis vägivalla käivitavad.

Sel aastal peab riigikogu arutama ja kinnitama uued riigi kriminaalpoliitika põhisuunad. See on vundament kogu vägivallavastases tegevuses riigi justiitssüsteemis. Oluline on vägivalla ahela katkestamine.

Umbusaldusavalduse esitajad toovad tekstis välja , et paljudes etteheidetes mulle ei suudetud jõuda kokkuleppele, samas on meedia vahendusel või vahetutes kohtumistes neid etteheiteid esile toodud. Ma ei karda neile siit kõnetoolist vastata.

Esiteks, minu soovimatus mõjutada kohtunikke teatud küsimustes sobivaid lahendeid andma. Kinnitan teile, et selline justiitsministri poolne mõjutamine oleks vastuolus õigusriigi kõige tugevama tagatisega ehk kohtute sõltumatuse põhimõttega. Kohtud mõistavad õigust selles õiguskeskkonnas, mida seadusandja on pidanud vajalikuks kujundada.

Teiseks, kontrolli mittekehtestamine prokuratuuri menetluslike otsuste osas. Kinnitan, et Eesti on valinud euroopaliku prokuratuuri menetlusliku sõltumatuse põhimõtte. Prokuratuur, olgugi justiitsministri valitsemisalas, on kvaasiõigusemõistmise asutus, nagu on öelnud riigikohtu esimees.

Ministri järelevalve pädevus kohaldub üksnes prokuratuuri organisatsioonilisele järelevalvele. Ka see on üks õigusriigi tagatis.

Etteheitena on läbi käinud ka justiitsministri tegevus naistevastase vägivalla konventsiooni ettevalmistamisel. Ühest eileõhtusest pressiteatest lugesin, et see konventsioon võib muutuda migratsioonipumbaks. Kinnitan, et sellisel süüdistusel pole alust. Istanbuli konventsioon on väärtusotsustus, mille eeldus on, et vägivald on ühiskonna probleem, mitte eraeluline küsimus.

Etteheide, et Eesti kohtutes on töökeelena kehtestatud ka vene keel. See ei vasta tõele, Kohtumenetlus toimub Eestis riigikeeles.
Etteheide, et seaduseelnõude mõjuanalüüsid ei ole piisavad. Siin ütlen ausalt, et areng on olnud positiive, kuid väljatöötamiskavatsuste osakaal õigsusloomes pole piisav. Loodan, et ette valmistatavad riigi õiguspoliitika arengusuunad, annavad selles osas põhimõttelise positiivse tõuke.

Probleem minu toetuse kohta Sisekaitseakadeemia Narva viimiseks. Valitsus otsustas päras debatti, et Narva rajatakse 2020 aastaks kolledž. Ma olen seisnud ja kavatsen jätkuvalt seisnud selle eest, et Eesti vabariigi institutsioonide kohalolek ida-Virumaal oleks suurem.

Lisaks on avalduses ette heidetud mulle õigusliku järjepidevuse murendamist. Tunnistan ausalt, see etteheide on mulle arusaamatu, kuna pole konkreetselt põhjendatud. Loodan, et küsimustega on võimalik siin selgust tuua."