Hääletusel, mis oli Jüri Ratase valitsuse tõehetk, kiideti riigieelarve heaks 52 poolthäälega. Vastu hääletas 46 saadikut, hääletamata jättis kaks saadikut.

Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. 2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Kolmandal lugemise käigus vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.

Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.

Riigieelarvega seoses on palju räägitud katuserahade jagamisest, aga lisaks katuserahadele oli Ratasele väga oluline, et kogu eelarve saaks vastu võetud. Eestis pole veel ükski valitsus jäänud sellisesse häbisse, et eelarvet ei suudeta enne aastavahetust vastu võtta.

Eelarve läks teisel lugemisel riigikogust läbi häältega 51 poolt, 47 vastu.

Olukord oli Jüri Ratase jaoks keeruline seetõttu, et tema valitsusel oli kindlaid poolthääli vaid 50, seetõttu võis ta vajada toetust fraktsioonitutelt nii-öelda aknaalustelt saadikutelt.

Mitu olulist hääletust

Tänane päev kujunes riigikogulastele töiseks, sest vastu tuli võtta mitu olulist eelnõud.

Kell 13 oli infotund, kell 14 algas riigikogu täiskogu istung. Päevakorras oli enne riigieelarvet hulk eelnõusid, sealhulgas üks, mis peaks suurendama teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid.

Enne riigieelarvet oli täna päevakorras ka palju tüli tekitanud pensionireformi eelnõu. Sellega seotakse pensioniiga keskmise eluea kasvuga ja muudetakse pensioni esimese samba valemit nii, et see hakkab sõltuma nii palgast kui staažist. Eelnõu läks teisel lugemisel läbi häältega 40 poolt 27 vastu.

Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda. Seadusemuudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Seaduse kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal paindlikku pensioni.

Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.

Osalise ja puuduva töövõimega inimestele jääb seaduse järgi pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses.

Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 52 ja vastu 34 riigikogu liiget.