Delfi fotograafi sõnul on tööd raskendanud allveelaeva põhi, mis pontoonidega hästi sobida ei taha.

Pressiesindaja Karin Vene selgitas Delfile, et hetkel käib endiselt pontoonide paigaldamine allveelaevade alla. Praeguste prognooside kohaselt võiks legendaarne allveelaev kaldal olla kella 14ks.

"See ongi pikk ja prognoosimatu protsess, 600 tonni niisama lihtsalt kaldale ei tõsta. Tehniliste lahenduste leidmisel võibi tekkida viivitusi," lausus Vene selgituseks, miks allveelaeva siiski öö jooksul kuivale maale ei saadud.

"Oleme Tallinkiga ühenduses ja kokku leppinud, et laevad sõidavad sadama piirkonnas tavapärasest aeglasemalt," lisas ta.

Kella kolme-nelja ajal öösel tuli väike tõrge - laeva maale sikutamine seiskus, sest tuukrid läksid paigaldama pontoone, et laev ikka vee peale tõuseks. "Enne kui liikuma hakkab, läheb veel aega. Enne, kui uusi pontoone juurde saadakse ja need õhku täis pumbatakse, laev ei liigu," kommenteeriti ülekannet.

Ülekanne oli rikastatud ka ajalooliste kaadritega Lembitust nii sõjaeelse Eesti Vabariigi aegsete kaadritega kui ka Lembitu tegevusest Nõukogude Liidu laevastikus.

"Ajakirjanikele pakutakse Suurel Tõllul tasuta kohvi. Teised võivad huvi
korral osta samuti kohvi, karastusjooke ja kala. Laeva juures käib askeldamine. Laev liigub aeglaselt ning kõigest mõned meetrid," vahendas Delfi piltnik kesköö paiku muljeid. Vaata fotogaleriid Lembitu ülestõstmisest!

"Tuuker viis mingi rihma laeva alt läbi. Vestides inimesed tõid lembitu seest asju välja. Samuti valmistuti ala pealtvaatajatele sulgemiseks. Väike müügiputka oli, kust sai sooja kala ja kohvi osta," selgitas sündmuskohal viibiv fotograaf. "Põhiliselt oli kõik rahulik ja vaikne. kohad kuhu tross kinnitatakse olid juba ära keevitatud." Vaata fotogaleriid kaldaletõstmise ettevalmistustöödest Lembitu juures!

Lembit on kandnud mereväe lippu ja olnud mereväe alus number üks alates 2. augustist 1994. Valitsuse korraldusel võtsid meremuuseumi ja kaitseväe esindajad allveelaeva üle endise Nõukogude Liidu sõjamerejõududelt 1992. aastal.

Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede sõnul on Lembit olnud käega katsutav tõend järjepidevast Eestist: "Allveelaev Lembit on sümbol ühisest pingutusest ja kaitsetahtest, tema väärtust on raske üle hinnata, ütles Schvede.

Allveelaevade Lembit ja Kalev hankimine 1936. aastal oli kõige ulatuslikum rahvaalgatuslik rahakogumisprojekt Eesti Vabariigis. Laevad valmistati Inglismaal Wickers-Armstrongi laevatehases, laevade vette laskmisest möödub tänavu 75 aastat. Praegu on Lembit on vanim riigilaevastikku kuuluv sõjalaev.