Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp kirjutab statistikablogis, et Eesti viimase sajandi ajaloost leiame palju rahareforme.

"Mitmetele neist on eelnenud raha ostujõu muutus. Enamus meist mäletab rublaaja lõpu ning krooniaja alguse kõrget inflatsiooni. Hinnatõus oli kiire majanduskasvu ajal kõrgem euroala stabiilsuskriteeriumidest ning on olnud terava tähelepanu all ka finants-, majandus- ja võlakriisi ajal. Igaühele läheb korda tema palga, pensioni või muu tulu ostujõu muutus," kirjutas Potisepp.

Seetõttu tegigi statistikaamet huviliste jaoks kättesaadavaks ostujõu kalkulaatori, et oleks lihtne arvutada, kui palju hinnamuutus on kellegi ostujõudu mõjutanud.

Potisepp tõi näite õpetajate palgatõusust. "Oletame, et õpetajale pakutakse palgatõusuks 10 protsenti ning tema praegune kuupalk 500 eurot kehtib 2009. aastast" näitlikustas peadirektor. "Kalkulaator näitab, et 2012. aastal on samaväärse ostujõuga summa 565 eurot. Niisiis 10-protsendiline pakkumine ehk 550 eurot kipub pisut tarbijahindade keskmisest tõusust maha jääma."

Teise näitena tõi Potisepp pensionid. "2000. aastal oli keskmine vanaduspension 97,9 eurot ja 2011. aastal 305,1 eurot. "Kalkulaatori järgi on 2000. aasta 97,9 euroga samaväärse ostujõuga summa 2011. aastal 153 eurot. Seega on näha, et keskmise pensioni ostujõud on praegu kõrgem kui sajandi alguses," tõdes ta.

Hindade muutuse tõttu raha ostujõud kasvab või kahaneb. Ostujõu kalkulaator võimaldab võrrelda mistahes rahasumma ostujõudu erinevatel aastatel.