"Ei maksa ülemäära tähtsustada selliseid selgelt siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud avaldusi," ütles Ossinovski valitsuse pressikonverentsil, vahendab ERRi uudisteportaal.

"On selge, et mitte ainult Ameerika Ühendriikides, ka mitmel pool Euroopa Liidus inimeste rahulolematus, kas sotsiaalmajandusliku olukorra või oma poliitlise süsteemiga, on toonud kaasa sellise isolatsionistliku sentimendi kasvu, kus inimesed võivad arvata, et kui panna uksed ja aknad kinni, siis küllap kõik maailma hädad ja globaalsed ohud lähevad meist mööda. Ei lähe," rääkis Ossinovski.

"Seda tegelikult on kõik USA administratsioonid mõistnud alates NATO loomisest. Ma usun, et seda mõistavad tegelikult ka kõik järgmised USA administratsioonid," sõnas ta.

Mis puudutab erinevate liitlaskohustuste täitmist, siis Ossinovski sõnul on liitlassuhted oma olemuselt vastastikused ja nii nagu kokku lepitud kohustusi täidab Eesti vabariik oma liitlaste ees, nõnda on neid täitnud ka teised liitlased meie ees. "Väga hästi on seda teinud ka Ameerika Ühendriigid. Mul ei ole mingit kahtlust, et nad teevad seda ka tulevikus," lõpetas Ossinovski.

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ütles kolmapäeval intervjuus ajalehele New York Times, et kui ta presidendiks valitakse, ei kaitse ta NATO liitlasi rünnaku korral automaatselt, vaid vaatab kõigepealt, milline on nende panus allianssi.

Trump ütles, et ülejäänud maailm peaks õppima tema lähenemisega kohanema. Trump eelistaks enese sõnul jätkata olemasolevate lepingute täitmist, kuid ainult siis, kui liitlased lõpetavad tema sõnul Ameerika helduse ajastu ärakasutamise, mida ei saa enam lubada.

Küsimusele Venemaa ohu kohta Balti riikidele vastas Trump, et kui Venemaa Balti riike ründaks, otsustaks ta, kas viimastele appi tulla, alles pärast seda, kui on üle vaadanud, kas need riigid on täitnud oma kohustused USA ees.

"Kui nad täidavad oma kohustused meie ees, on vastus jah," ütles Trump.