Ossinovski suur plaan: kuidas muutub eesti keele õpetamine venekeelsetes põhikoolides?
Teisalt kaotaks praegune minister ka gümnaasiumides kehtiva 60 protsendi eesti keele õppe nõude, et koolidel oleks rohkem vabadust keeletaset tugevdada.
Ossinovski tutvustas täna peagi jõustuvaid muudatusi selle kohta, kuidas venekeelsetes põhikoolides eesti keelt õpetada.
„Osades koolides on 60/40 süsteem õpilaste eesti keele oskust suuresti parandanud ja ma ei usu, et heade tulemuste puhul seal midagi muutma hakatakse, juhu kui protsendinõude ära kaotaksime. Samas näitab nõrgemate koolide tase seda, et see süsteem on tulemusi halvendanud,“ ütles haridusminister. Ta viitas tänavu läbiviidud uuringule, kus uuriti seni ainsa, 60 protsendis eesti keeles õppinud gümnaasiumi lõpetanud vene noorte keeleoskust. Ossinovski sõnul tuleb protsentide asemel nõuda konkreetset keeletaset – kuidas koolid aga selleni jõuavad, jäägu nende endi otsustada.
„Praegu valitseb meil olukord, kus koolis oleks väga tugev geograafia- või bioloogiaõpetaja, ent tema asemel annab geograafiat hoopis see õpetaja, kellel on parem eesti keel. Koolid peaksid saama vastavalt enda personalile otsustada, kui palju ja mida nad eesti keeles õpetavad,“ ütles ta.
Kartus, nagu tehtaks niimoodi eesti keele õpetamisel tagasikäik, pole Ossinovski sõnul põhjendatud, sest nõue, et õpilased peavad gümnaasiumi lõpus eesti keelt valdama, jääb alles ning veel enam Ossinovski plaanib keelenõudeid tõsta: kui praegu peavad lõpetavad valdama eesti keelt B2 tasemel, ssiis tulevikus peaks see tõusma C1-le. Ka pole Ossinovski sõnulenamiku eesti keeles õpetavate ainetega probleeme juba praegu , mistõttu ei näe ta põhjust, miks peab neid vähendama. Pigem on küsimus teatud nõrgemates koolides ja konkreetsetes õpetajates konkreetsetes koolides. Keelenõuete täitmise peaks aga tagama uus koolide hindamissüsteem, mis tähendab halvimate tulemuste puhul koolijuhi välja vahetamist.
Ossinovski rõhutas aga, et tegelikult on avalikkuses aga ka senises hariduspoliitikas keskendutud liialt eesti keele õppimisele gümnaasiumis, ehkki tegelikult on keeleõpe vajalikum ja efektiivsem nooremas eas. Olukord venekeelsetes põhikoolides on aga rohkem kui nutune, sest üle kolmandiku vene õppekeelega põhikoolide õpilastest ei saavuta B1 taset. Samal ajal ei ole gümnaasiumis eesti keeles õppimiseks piisav isegi B1, vaid vaja oleks B2 keeletaset.
Kaasa ei aita ka see, et keelekümblust toetab vaid 25 protsenti lapsevanematest ning eestikeelset õpet 32 protsenti lapsevanematest. Paradoksaalsel kombel on üks põhjus hoopiski vene keele õpetamise nõrk tase eesti õppekeelega koolides. „Eesti keele oskusega täpselt sama oluline on see, et vene õpilased peavad kõrgtasemel selgeks saama ka oma emakeele. Praegu kardab aga osa vanemaid, põhjusega, et eesti keeles õppides nende laste emakeele oskus võib nõrgeneda,“ ütles Ossinovski.
Tegu pole põhjendamatu hirmuga, sest seni enamikus eesti õppekeelega koolides vene emakeelega lapsed eraldi vene keele õpet ei saa. Ministri sõnul tuleks seda muuta. „Tean omast kogemusest, et kui sind pannakse kuuendas klassis koos eestlastega vene keelt õppima, siis ega see just kõige tulemuslikum tegevus ei ole,“ möönis ta.
Lastevanemate toetuse kõrval on aga teine suur küsimärk kooli üldine keskkond ja õpetajate keeleoskus. Õpetajate koolitamisel näeb minister lahendust mentorprogrammis, kus igale õpetajale lähenetakse individuaalselt, et tema keeleoskust ning samaväärselt ka õppemeetodeid parandada.
Puuduliku keeleoskuse kõrval on aga veel olulisem õpetajate sisuline arendamine, sest keeleoskus seletab ära vaid viiendiku õpilaste vähesest keeleoskusest. Ülejäänu oleneb sellest, kuivõrd oluliseks vene kool üldsegi eesti keele õpetamist peab.
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk tähtsustas siin ka koolijuhi rolli. „Väga oluline on koolimeeskonna tugi ja heakskiit eesti keele õpetamisele, meie andmed näitavad, et osades koolides on see hoopiski vähenenud. See hakkab aga koolijuhist pihta. Teine oluline aspekt on aga füüsiline koolipilt: kui palju seal üldsegi eesti keelt kohtab. Oluline on muidugi ka õpetajate meediakasutus ja see, kuivõrd nad üldse Eesti ühiskonnaga seotud on,“ selgitas Valk
Vene õppekeelega koolides plaanib ministeerium järgmisi muudatusi:
- Üldiste koolituste asemel, hakatakse põhikooli õpetajaid eesti keeles õpetamiseks koolitama individuaalselt eesti keele õpe keeleõppemetoodiku kaasabil. Aastaks 2020 koolitatakse 350 lasteaia- ja põhikooliõpetajat;
- Kõige nõrgemate eesti keele tulemustega koolidele tehakse koolitus kogu koolimeeskonnale.
- Õppematerjalide uuendamine, sh digitaalse õppevara loomine tõhusamaks eesti keele õppeks;
- Innovaatiliste keeleõppevõtete tutvustamine ning õpetajate nõustamine koolides praktikute pool (siia alla kuuluvad näiteks elektroonilised ja interaktiivsed keeleõppe võimalused)
- Eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuse rahastamine (teaduslaagrid, muuseumikülastused jm). 2015. aastaks on planeeritud 2000 noore osalemine programmis; eesmärk on, et eesti ja vene noored oleks piisavalt palju koos, et neil tekiks kontaktid, mida hoitakse ka pärast ürituse lõppu.
- Eestisisese õpilasvahetuse programmi laiendamine, et 2015. aastal saaks toimuda 400 õpilase vahetus;
- Keelekümblusprogrammi laiendamine igal aastal veel vähemalt nelja lasteaia ja kahe kooli võrra ning neile igakülgse toe tagamine;
- Eesti keele kui teise keele ainekavade uuendamine, et need soodustaksid aktiivõppe meetodite rakendamist ja suurendaksid nõudlikkust koolide suhtes. Grammatikapõhine eesti keele õpe peab asenduma kommunikatiivse õppimisega ehk keele reaalse kasutamisega;
- Kiire lahenduse pakkumiseks tänastele nõrgema keeleoskusega gümnaasiumisse astujatele antakse võimaluse suviseks enesetäiendamiseks eesti keeles. Täiendus toimub kahenädalases laagris, mis viiakse läbi keskkonnas, kus saab külastada eestikeelseid üritusi, muuseume jm.
Kõigi meetmete kogumaksumus aastatel 2015-2020 on ligi 11 miljonit eurot, aastas keskmiselt 1,8 miljonit eurot.
