Ossinovski: mõnelt poliitikult on tulnud teenetemärke ka ära võtta, nii et ettevaatlikkus on ehk põhjendatud
Täna avalikustati nimekiri inimestest, kes saavad president Toomas Hendrik Ilveselt teenetemärgi, nimekirjas ei ole aga ühtegi poliitikut. Mida arvasid sellest valitsuse pressikonverentsil osalenud ministrid?
Peaministrit asendanud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles esmalt, et teenetemärkide jagamine on presidendi pädevuses ja millistest kriteeriumidest ja asjaoludest ta lähtub, on üldiselt teada.
"See, kas ühel konkreetsel aastal on poliitikud nimekirjas või ei ole, pole ülemäära tähtis. Ma ei arva, et poliitikud on Eesti riigi kõige tähtsamad vedajad. Nii et ma usun, et see nimekiri saab kindlasti olema Eesti elu erinevates valdkondades edendavate inimeste tunnustamise kontekstis vääriline. Eks paljud poliitikud on neid teenetemärke juba saanud ka, mõnikord on mõnelt pidanud neid isegi ära võtma, nii et võib-olla siin on isegi ettevaatlikkus õigustatud," kommenteeris Ossinovski.
Justiitsminister Urmas Reinsalu meenutas, et president Lennart Meri andis teenetemärke poliitikutele siis, kui nad olid poliitikast lahkunud ehk see oli n-ö lõpparve saamine. "Teine loogika oli tal see, et kui ta oli viimast aastat ametis, siis andis ka poliitikutele, andes signaali, et siis ta on mingis mõttes vaba situatsioonist, mida võiks käsitleda poliitilise kaubana teenetemärgi puhul, mis kindlasti ei oleks hea."
Reinsalu lisas, et president Ilves on andnud poliitikutele teenetemärke, näiteks 2011. aastal said riigivapi III klassi teenetemärgi endised rahandusministrid Jürgen Ligi ja Ivari Padar. "Need on olnud sümbol kehastusena riigi saavutuste eest, nagu oli eurole üleminek, see oli n-ö ülekaalukas põhjendus," sõnas Reinsalu. "Seda kriitilist situatsiooni president Ilves, mis puudutas praegu poliitikat, ei hinnanud."
"Ma arvan, et on üks arutelukoht küll, mis tuleb ka presidendivalimistel erinevate kandidaatide poolt üles, on see, et kui palju ordeneid anda on mõistlik. President Meri võttis suurema mahu, president Ilvesel on olnud n-ö saja latt," sõnas Reinsalu.
Samuti tõstis Reinsalu esile küsimuse, keda oleks üldse mõistlik teenetemärkidega tunnustada. "Üks asi on see, kui nende väheste pärjatute seas on inimesed, kes sotsiaalses mõttes on niigi tunnustatud. Neid teatakse, neid armastatakse, neist peetakse lugu, sest rahvas teab neid. Aga inimesed, kes on oma elu ära elanud ja teinud rasket tööd, näiteks kasvatanud üles viis või seitse last, nende kangelastegu on olnud elada ära korraliku inimese elu ja teha head ja usinat tööd."
Reinsalu märkis ka, et eri riikides on ordenite jagamise praktika erinev, ja tõi näiteks, et Soomes antakse neid mitmele tuhandele inimesele. "Seal saavad teenetemärke ka näiteks tubli vedurijuht, eraldi antakse emadepäeva puhul välja kümnetele ja kümnetele emadele, kes on olnud tublid, oma pere üles seadnud ja keda on peetud teenetemärgi vääriliseks. Ma arvan, et see on arutelu koht."
"Kindlasti on see vene aja probleem psühholoogiliselt, et neid ordeneid kõliseb kellelgi rinnas tohutult, aga ma arvan, et ülemustele, poliitikutele, suurtele asjameestele, sakstele jagamise asemel pigem võiksime küsida, kas Eesti riigi kõrgeim tunnustus peaks jõudma ka nende inimesteni, kes on teinud oma igapäevast tööd. Meie ettevõtjate esitatud oma tublid töölised. Mitte ei saa ärimehed teenetemärke, vaid need, kes on reaalselt teinud seda tööd – see võiks olla tubliduse hind. Tunnustus on väga oluline väärtus," lisas Reinsalu.
Keskkonnaminister Marko Pomerants lisas, et tema kavatseb jätkuvalt tubli olla ka ilma teenetemärgita.
