"Mingisuguseid poliitilisi deklaratsioone leppele ei lisata, see oli kogu selle protsessi taasalustamise põhiline tingimus," ütles Ossinovski, lisades, et tänase valitsuse otsusega täpsustati seletuskirjas mõnda lauset, muudeti paar sõna, mis sisuliselt kindlasti midagi ei muuda, kuid loodetavasti rõõmustab IRL-i.

"Üks põhjus on selgelt soov selle teemaga kuidagi silma paista. Mis - ma arvan - arvestades selle teema keerukust ja selle teema ajalugu üldiselt kõige mõistlikum ei ole. Aga ma loodan, et siiski parlamendis jääb see arutelu vähemasti valitsuserakondade esindajate poolt - ja loodetavasti ka laiemalt - siiski mõõdukaks, mõistlikuks ja rahulikuks. Arvestades seda, et piirileppe ratifitseerimine ja jõustumine on selgelt Eesti huvides," ütles Ossinovski.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Margus Tsahkna sõnul peab valitsus Eesti-Vene piirileppe heakskiitmisel andma ühemõttelise hinnangu, et Eesti juhindub piirileppe sõlmimisel Tartu rahulepingu artikkel 2 kehtivusest ja õigusliku järjepidevuse põhimõttest.

Tartu rahulepingu artikkel 2 järgi tunnistab Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglane ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveäänõigustest, mis olid seotud Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõigusliku korra kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal.

"Lisame Tartu rahulepingu artikkel 2 ja Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevuse põhimõtet rõhutava poliitilise deklaratsiooni valitsuse otsusesse, millega kiidetakse heaks Eesti ja Venemaa vaheline piirilepe," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul tähendab Eesti ja Venemaa vaheline piirileping üksnes piirijoone muutmist, kuid Eesti riik peab tingimusteta lähtuma sellest, et muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima.