Osa elanikke ei maksa, aga külmetavad kõik: Kohtla-Järvel on jälle küttekriis
„Mõistame, et hinnakujundust te ilmselt ei mõjutada ei saa. Kuid sooja- ja veetarbijate ning nendega varustajate vaheliste suhete probleem on terav kõigi linlaste jaoks, kes elavad keskkütte- ja veevarustusega majades,“ kirjutas Muttonen, kelle sõnul ei kaitse praegu kehtivad seadused majaelanikke monopolistide poolt peale sunnitud kollektiivse vastutuse eest. „Juba sügise saabumisega avastasid paljud kõikide linnade korteriühistud end mustast nimekirjast selle näol, et said monopolidelt hoiatuse, et kütet neil külma saabudes võlgnevuse tõttu sisse ei lülitata.“
Ühe sellise maja, Vahtra 23 korteriühistut juhib Jelena Aleksejeva. Tema sõnul külmusid ära kõik maja keskkütteradiaatorid ja kanalisatsioonipüstakud. Tal on käes metallikillud – tema enda korteris lõhkenud radiaatori jäänused. Jelena sõnul plommis soojaettevõte maja soojussõlme juba suvel. Majas on kokku 32 korterit, 30-s elatakse sees, võlglasi on 10, ülejäänud pole midagi võlgu ja isegi kui on, siis väga vähe.
Maja elanik, 72-aastane vanadaam näitab oma külmunud korterit ja räägib, et kolib täna poja juurde. Paljud on juba maja maha jätnud, Jelena naaber Aleksei räägib, et ei kavatse minna ei sotsiaalmajja ega tuttavate juurde, sest koeraga koos ei võeta teda kuhugi. Elektriradiaator põles tal läbi ja nüüd „kütab“ ta korterit gaasiga.
Jelena kütab korterit elektriga, sel kuul on arve 140 eurot. Need inimesed on siiamaani korralikult VKG Soojusele arveid maksnud. Aleksei näitab makstud arveid kommenteerides neid sõnadega, millest avaldada kõlbavad ainult need: „Me oleme nende jaoks mittekeegid, me ei ole inimesed.“
Jelena näitab korterit, mille peremees kolis hiljuti Narva ja kelle pea kohal ripub nüüd hiiglaslik küttevõlg. Ühistu kaebas omaniku kohtusse, kohus andiski õiguse ühistule ja käskis omanikul võla ära maksta, aga kasu polnud sellest midagi. „Kohtu käsku ei täideta. Kohtutäiturid räägivad meile, et inimesed maksavad paljude aastate jooksul, aga firma nõuab meilt võla tasumist kohe. Ühesõnaga kinnine ring. Pöördusime linnapea Jevgeni Solovjovi poole palvega aidata taastada maja veevarustus, kuid tema vastas, et linnal selle jaoks raha pole. Saime aru, et linn peab meie majas normaalse olukorra taastamist mõttetuks.“
Delfi palus Muttonenil kommenteerida olukorda, kus võlgnikega koos peavad kannatama ka inimesed, kes pole sentigi võlgu.
„See ei ole meie jaoks esimene talv, kui sellise probleemiga kokku puutume. 2010. aastal jäi soojata maja aadressil Olevi 20, kus külmetasid ka korralikud maksjad. Kirjutasime õiguskantslerile ja tema soovitas, et iga korteriomanik kirjutaks talle isiklikult ja lubas seadusandlust mõjutada. Pärast seda külmus ära maja Uuel tänaval, kohal käis tollane sotsiaalminister Urmas Reinsalu ja lubas kogu hingest seadusemuudatuse välja võidelda. Muudetigi: keelati ära sooja välja lülitamine külmal ajal, mille tulemus oli see, et kütja hakkas soojussõlmi kinni plommima juba suvel. See tähendab, et kollektiivse vastutuse tulemusena kannatavad talvel ka kohusetundlikult arveid tasuvad inimesed.“
„See on seaduslik: rikutakse inimeste põhiseaduslikke õigusi, inimesed on pagulaste olukorras ja põgenevad oma korteritest sugulaste-tuttavate juurde ja sotsiaalmajadesse. Kuidas selline asi 21. sajandil Euroopa Liitu kuuluvas riigis toimuda saab?“ imestab Muttonen.
Olgu see siis naiivsusest või olukorra väljapääsmatusest – Muttonen loodab, et tema pöördumine parlamendisaadikute poole viib tegudeni ja praegu kehtivad seadused vaadatakse üle. Ta arvab, et riigikogulased ei tea, et kahes Kohtla-Järve kortermajas inimesed külmetavad.
Delfi küsimusele, kas ka linnavõimud milleski süüdi on, küsis Muttonen vastu, et aga milles saakski linnavalitsust süüdistada, kui kõik toimub seaduste raamides. „Meer ei saa ju seadust muuta. Linnavalitsus aitas meid sellega, et andis nende kahe maja elanikele kohad sotsiaalmajas ja leppisis kokku majade joogiveega varustamise.“
Uuel tänaval asuva külma maja naabuses asub hea hinnaga hauakive- ja piirdeid pakkuv ettevõte. Reklaam kutsub inimesi tellimust kohe sisse andma. Kütteta jäetud majade elanikud tõlgendavad seda „hoolitsusena“…
