Orissaare gümnaasium: me ei ole järeltöid ära keelanud
Gümnaasiumi õpilasesinduse liikme Sandra Hintsi sõnul teavitati õpilasi järeltööde kohta tehtud muudatusest kohe õppeaasta algul. “Öeldi, et hindamissüsteem muutus ja järeltöösid ei ole võimalik enam teha. Orissaare gümnaasiumis ei ole varem sellist asja olnud. Esimese ehmatusega saime aru, et nüüd on kapitaalne keeld peal,” rääkis Sandra Meie Maale.
Järeltööde tegemise probleem kerkis esile pärast seda, kui Orissaare kultuurimaja rahvatantsurühm Viirelind, mille koosseisus lisaks teistele gümnaasiumi õpilastele on ka Sandra ise, septembri teises pooles Kreekasse esinema sõitis ja sealt oktoobri algul tagasi tuli. “Õpilased kurtsid ja asi oli vaja üles tõsta. Arutasime omavahel, miks me järeltööde tegemist soovime tagasi saada,” ütles Sandra.
Kuna õpilased asjast korralikult aru ei saanud, otsustati gümnaasiumiklassid kokku koguda ja õppealajuhataja selgitas neile kõik ära. Selgus, et järeltööde tegemine on siiski võimalik, kui õpilane õpetajaga ilusti vestleb ja korralikult konsultatsioonides käib ning näitab üles tahet oma hinnet parandada. “Ilmselt nad mõtlesid ise ka asja läbi ja muutsid korra inimlikumaks,” viitas Sandra kooli juhtkonnale. Orissaare gümnaasiumi õppealajuhataja Signe Söömer nimetas avalikkuses levinud järeltööde ärakeelamise sõnumit väga ühekülgseks lähenemiseks. “Niisugust asja ei ole olnud, et ma oleksin midagi ära keelanud. Juttu oli uuest hindamisjuhendist. Lähtuvalt riiklikust õppekavast on hindamisnormid tõusnud,” selgitas õppealajuhataja.
Kooli uue korra järgi saavad tundidest puudunud õpilased järele vastata pärast õppetööle naasmist 10 päeva jooksul. Puuduliku hinde korral peab minema konsultatsiooni ja järeltöö tegemine otsustatakse koos aineõpetajaga.
“Mingisugust lausjärelvastamist ei toimu. Järelvastamiseks on oma konkreetne aeg. Järgmine periood tuleb novembris. Meie eesmärk on, et gümnaasiumiõpilane oskaks oma aega rohkem planeerida ja ka rohkem vastutada,” tõstis Söömer esile muudatuse vajalikkust. Tema sõnul kool riikliku õppekavaga vastuollu läinud ei ole, sest riikliku õppekava järgi sätestatakse järelvastamise kord kooli õppekavas.
“Tegemist oli uue olukorraga, mida ei suudetud kohe vastu võtta ja millest algul valesti aru saadi,” arvas Sandra Hints. Nii tekkinudki õpilastel arusaam, et enam ei saa üldse järeltöid teha. “Haarasime esimesest sõnast kinni ega suutnud ülejäänut lahti defineerida,” tunnistas Sandra. Ta nentis, et praegu käib uus kord küll õpilastele natuke vastukarva, kuid mässumeelsust see nende seas kaasa ei ole toonud. “Kõik peab olema esimese korraga õpitud. Aga kui ma ei suuda? Õpin ja õpin, aga saan ikka kahe. Mis siis saab? Ära parandada ei saagi,” ehmusid õpilased algul uuest korrast kuuldes.
Tagantjärele saab Sandra aru, et kooli poolt järeltööde tegemise karmistamine tuleb pigem kasuks. “Õpetajana ajaks ka mind närvi, kui tundi tullakse kontrolltööd tegema ja esimese asjana küsitakse, millal järeltööd saab teha,” püüdis ta end õpetaja rolli panna. Sandra sõnul leidus neid õpilasi, kes pärast Kreekast tulekut suutsid järeltöö teha viie peale ja ka neid, kes Kreekas ei käinud, aga tegid selle hoopis kahe peale.
“Gümnaasium ei ole see koht, kus õpilane tuleb tundi sellise suhtumisega, et küsib kontrolltöö päeval tunnis, millal järeltöö on,” põhjendas kooli direktor Peeter Hansberg järeltööde tegemise karmistamise otsust.
Probleemid tekivad tema hinnangul just nendel õpilastel, kellel õppetöösse auk sisse jäänud või kes õpingutesse liialt kergekäeliselt suhtuvad. “Päris ühe hinde järelevastamist me ei propageeri. Õpetajad tulevad õpilastele ikka päris palju vastu, kuid tasub meeles pidada, et õppimine on tõsine asi ja tuleb vaeva näha. Neil, kel õppimine on esmatähtis, probleeme ei teki,” lisas direktor.
Eile õhtul selgitas kooli juhtkond uut hindamisjuhendit ka lastevanemate koosolekul.
