Välkõppuse Okas osalusprotsent jäi sel aastal mullusele kümnega alla
"Kaitsevägi tänab kõiki reservväelasi, kes õppusele tulid ning oma panuse andsid. Samuti hindame neid reservväelasi, kes küll tahtsid tulla, kuid kes ei saanud õppusest osa võtta neist mitteolenevatel põhjustel," sõnas kaitseväe pressiesindaja Simmo Saar.
Ta möönis, et ligikaudu pooled mitteosalemisest teatanud reservväelased tõid põhjuseks välismaal viibimise, osa reservväelasi oli haigestunud ning mõned ei saanud osaleda perekondlikel põhjustel.
"Õppus Okas 2017 näitas nii meie reservväelaste kohusetundlikkust, kaitsetahet kui ka reservarmee mudeli toimimist olukorras, kus kokku tuleb tulla äärmiselt lühikese etteteatamisajaga," lisas Simmo.
Möödunud aastal kutsuti välkõppusele 300 reservväelast, kellest 88 protsenti sai õppusest osa võtta.
6. detsembril kell 9.33 kutsuti Vabariigi Valitsuse otsusega teenistusse 669 reservväelast, kes pidid kaitseväe Jõhvi linnakusse ilmuma hiljemalt 7. detsembri kell 9. Väljaõpet alustasid 1. jalaväebrigaadi Viru pataljoni reservväelased Sirgala harjutusalal 8. detsembril, mil lisaks käsirelvade sisselaskmisele harjutasid reservväelased jao kiirrünnakut. Pioneerid, tankitõrjujad ja miinipildurid alustasid reedel erialarelvade kordusõpet.
Laupäeval jätkus väljaõpe muuhulgas 120mm miinipildujate lahinglaskmisega.
Lisaõppekogunemist Okas 2017 võttis osa terve kaitseväe juhtimisstruktuur, merevägi, 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon, NATO Eestis paiknev lahingugrupp ning Ämaris paiknevad Belgia õhuväe õhuturbehävitajad.
