Õppekava tööversioon ajab õpetajad närvi

Põhikooli ja gümnaasiumi uue õppekava tööversioon tekitab õpetajates segadust, millises mahus ja kui paljud tunnid 2007. aasta sügisest jäävad ning kuidas see muudab kooli õpilasesõbralikumaks.

Haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljel on väljas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) koostatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava tööversioon, mis ei sisalda tuliseid vaidlusi tekitanud tunnijaotusplaani — millistes ainetes kui palju tunde võrreldes praegusega jääb, kirjutab Postimees.

Õpetajate seas tekitab see närvilisust ja küsitavusi.

Enim muretsevad loodusainete ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid. Praeguses versioonis on kõik senised ained küll endisel kujul sees, kuid mitu tundi neid nädala tunniplaanis on, ei ole teada. Räägitud on tundide arvu vähendamisest, aga ka mõne aine ühendamisest teisega.

REKKi direktor Janar Holm rahustab õpetajaid märkides, et seni avaldatud tööversioon sätestab üldprintsiibid ega lasku veel detailidesse. “Praegune tööversioon läheb tõenäoliselt mitmes punktis muutmisele. Tunnijaotusplaan on hetkel kokku leppimata.”

REKKi kodulehelt leiab ka Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuse soovitatud õppekava versiooni ning kaks alternatiivi: Tartu Ülikooli ja REKKi plaane sisaldava üldosa. REKKi õppekava tööversioonis pole Tartu Ülikooli ettepanekuid arvestatud. Ometi on ülikooli koostatud projektis selgelt välja toodud, milline peaks olema ainevaldkondade kaupa põhikooli- ja gümnaasiumiastme nädalatundide arv, samuti õpilasele lubatud suurim nädalakoormus.

Janar Holmi sõnul käivad Tartu Ülikooliga üldosa täiustamise konsultatsioonid. “Teisipäevaks pakutakse õppekava nõukogule edasiarendatud tööversioon, mis sisaldab mõlema poole ideid. Ainekava arutamiseks loodi veebruaris TÜga ühistöörühmad, kes hakkavad lähipäevil arutama praeguseks valminud materjale.”

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduskonna doktorandi Katrin Aava hinnangul on õppekava tööversiooni suurimaks puuduseks hariduslik kihistumine. Ta viitas tööversiooni paragrahvile, mille järgi on gümnaasiumiastmes õppimine diferentseeritud põhikursuseks ja laiendatud õppekavaks. Aava sõnul tähendab see seda, et gümnaasiumi põhikursuse lõpetajad kõrgkooli ei pääse.

Ka Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Katrin Meinart leiab, et gümnaasiumiõpilaste jaotamine kergema ja raskema õppekava läbijateks loob ebavõrdsed tingimused. “Hariduslik miinimum peab tagama kõigile võimaluse edasi õppida, sest kümnenda klassi õpilane ei ole veel küps selliseid valikuid tegema.”

REKK ootab õpetajate arvamusi õppekava tööversiooni kohta aprilli keskpaigani. Uut õppekava on plaanis rakendada 2007. aasta septembrist.