Siiski ilmneb küsitlusest, et eelkõige jagab valitsusliit valijate hääli omavahel, opositsiooni poole pole eelmistel valimistel kolmikliidu poolt hääletanud üle läinud, kirjutas ES Turu-uuringute AS-i sotsioloog Juhan Kivirähk laupäeval Eesti Päevalehes.

Ta lisas, et paljud valitsuse poliitikas pettunud on loobunud üldse eelistust andmast.

Mõningane langus on kolmikliidu erakondade toetuses siiski toimunud.

Kui mullu jaanuaris oli toetajaid 45 protsenti, siis nüüd 37 protsenti. Eelkõige võib püsivat langustrendi Kivirähu sõnul märgata Isamaaliidu puhul, kellel eelmise aasta alguse 19 toetusprotsendist on alles jäänud vaid üheksa. Teiste kolmikliidu erakondade reiting läheb kord üles, kord alla.

“Valitsusliidu erakonnad pole suutnud toetajaskonda opositsiooni valijate arvel laiendada. Keskerakonnal on jätkuvalt sama palju valijaid nagu riigikogu valimiste aegu,” kirjutas Kivirähk.

Ilmselt pole teised riigikogu opositsioonierakonnad Keskerakonnale väärilised partnerid ega oma valijate seas märkimisväärset toetust, märkis sotsioloog.

“Rahvaliit ei ole pärast liitumist Pensionäride ja Perede Erakonnaga saavutanud sellist toetust, nagu oli neil aasta tagasi enne liitumist. Enamgi veel — toetus on isegi väikesem, kui suutis tol ajal koguda Pensionäride ja Perede Erakond eraldi,” kirjutas Kivirähk.

Riigikogusse mittekuuluvate erakondade summarne toetus on kasvanud kuuelt protsendilt eelmise aasta jaanuaris kaheksale protsendile selle aasta märtsis. Väikest, ent püsivat poolehoidu omavad Põllumeeste Kogu ja Kristlik Rahvapartei.

Märtsi alguses toimunud küsitluses oli kolmikliidu toetajate osakaal 37 protsenti, Keskerakonda koos teiste riigikogu opositsiooniparteidega toetas 30 protsenti ning parlamendiväliseid poliitilisi jõude kaheksa protsenti. Neljandik teatas, et nad ei hääletaks ühegi erakonna poolt, analüüsis Kivirähk avaliku arvamuse küsitluste tulemusi.