Õpilased ja vanemad õpetajate palgakärpe vastu
Tulevasi õpetajaid koondava Noore Õpetaja Huviklubi juhi Alo Lõokese sõnul tähendaks valitsuse heakskiidu saanud kärpekava elluviimine, et sellel aastal tõusnud õpetajate palku vähendataks seitse protsenti ja aasta alguses toimunud kaheksaprotsendise palgatõusu asemel saaksid õpetajad palka juurde vaid kaks-kolm protsenti. Pensionid seevastu tõusevad aprillist viis protsenti.
„Viimasel kahel aastal on pedagoogilised erialad tänu noorte endi, ülikoolide ja huvirühmade tööle ja kindlasti ka palgatõusule olnud noorte seas jälle populaarsed. Me ei pea mõistlikuks katkestada tööd, millest sõltub Eesti laste ja kooli tulevik,” ütles Lõoke.
Eile nii õpilasesinduste liidu ja lastevanemate liidu kui ka Noore Õpetaja Huviklubi esimeeste allkirjad saanud ja valitsusele saadetud ühispöördumises avaldatakse lootust, et valitsus jätab kärpimata vähemalt sada miljonit krooni, mis on mõeldud õpetajate palga tõstmiseks.
„Loodame, et otsustajad mõistavad olukorra tõsidust ja toetavad haridusministri taotlust õpetajate palgatõusu jätkamiseks, sest isegi raskel ajal tuleks vaadata tulevikku ja panna alus uuele tõusule. Ilma haridusse panustamata Eesti seda teha ei suuda,” seisab pöördumises. Õpilaste esindusorganisatsiooni juhatuse esimehe Deivi Sarapsoni sõnul tahavad õpilased klassi ees näha ka noori õpetajaid.
„Palkade külmutamine 2009. aastal venitaks aga õpetajate palkade väärilisele tasemele jõudmise protsessi, mistõttu venib ka noorte õpetajate kooli jõudmine,” lisas Sarapson.
Ka Eesti lastevanemate liidu juhatuse liige Valdek Rohtma peab parimaks majanduspoliitikaks edukat hariduspoliitikat.
„Arusaadav, et hetkel pole kõige säravamad ajad. Õpetajate väärtustamine on siiski ülimalt oluline ning vajalik on luua olemasolevatele, eriti noortele andekatele tulevastele õpetajatele hea keskkond,” lisas Rohtma.
Nii Lõokese kui ka Rohtma sõnul motiveerib noori õpetajaks õppima nii 200 000-kroonine noore õpetaja lähtetoetus kui ka võimalus saada riigi kulul endale sülearvuti, kuid pikemaajalises plaanis on märksa olulisem kindlus töötasu osas. „Raskel ajal ei pea töötasu kiiresti tõusma, kuid samm-sammult liikumine keskmise palga suunal on mõistlik,” lisas Rohtma.
Lukas: valitsusele pole haridus prioriteet
Laupäeval toimunud Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kritiseeris 1,49 miljardi kroonise valitsusasutusi haarava kärpe jaotust elualade vahel, kus suur osa kärpest tuleb kanda haridussüsteemil.
Volikogul esinenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et tema ei saa ministrina sellise jaotusega nõustuda.
„Suurem osa algselt bürokraatia ja valitsemiskulude vähendamiseks määratud kärpest kavatsetakse nüüd panna haridussüsteemi õlgadele, vähendades eraldisi üldharidusele ja kõrgharidusele,” ütles Lukas.
„Sellise otsusega lõikab Eesti endal tuleviku ära, andes ühtlasi hoobi majanduse konkurentsivõimele. Ka nn ülekantavate summade kärpimisel on kõige suurem osa võetud taas hariduskuludest. Sellises ulatuses kärbe on täielikult ebaproportsionaalne, andes märku, et haridus pole Eesti jaoks enam prioriteet,” sõnas haridusminister.
Juhul kui hariduskulude kärpe taastamiseks pole võimalik seesmiste ümberjaotuste tulemusel raha leida, pakkus volikogu võimalust peatada kaheks aastaks pensioni II samba sissemaksete süsteem. Selline otsus ei mõjutaks sisuliselt pensionide suurust tulevikus, küll aga annaks just praegu, kui inimestel raha vaja, seda kahe protsendi võrra rohkem kätte.
