Öösel tuleb kella keerata

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle mitme aasta taas üle suveajale, kell kolm keeratakse kellad tunni aja võrra edasi.

Suveaega rakendatakse märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani, 27. oktoobril kell neli tuleb aga kella tunni võrra tagasi keerata.

Valitsus otsustas 19. veebruaril Eestis rakendada suveaega samaaegselt oma lähiümbruse riikidega. Majandusminister Liina Tõnissoni sõnul on Eestile majanduslikult otstarbekas tegutseda ühes rütmis ümbritsevate riikidega.

Eestis on suveaeg rakendatud 1997., 1998. ja 1999. aastal, kuid kolmikliidu valitsus otsustas nn kellakeeramisest loobuda. Samas kaalus kolmikliit möödunud aasta lõpus taas suveajale ülemineku vajadust, kuid viimaks loobus. Lõpliku otsuse tegi juba uus valitsus.

Suveaega rakendatakse vähemalt 70 riigis, lisaks EL-liikmesriikidele näiteks Lätis, Ungaris, Tšehhis, Slovakkias, Ukrainas, Bulgaarias, Küprosel, enamikus USA osariikides.

Eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei sõnul ei ole Euroopa Liidus ühtegi riiki, kes suveaega ei rakendaks. “Kui Eesti soovinuks suveajast loobumist pikemalt säilitada, pidanuks Euroopa Liidult taotlema vastavat erandit,” on Hololei Postimehele rääkinud.

Suveajale ülemineku vastu enam võidelnud emeriitprofessor Selma Teesalu näitavad ka viimased küsitlused, et 80 protsenti inimestest ei tunne suveaja järele vajadust.

Teesalu sõnul taluvad 20-40-aastased inimesed kellakeeramist suhteliselt hästi, sest täiskasvanud eiravad oma biorütme niikuinii. Rohkem annab kellakeeramine tunda lastel ja vanuritel.