Tõravere observatooriumi astronoom Tõnu Kipper ütles ETAle, et meteooride langemise tippajaks tänane öö, kuid vähemalt määral võib perseiidide langemist näha kuni augusti lõpuni.

Langemise tippajal võib tunni aja jooksul palja silmaga näha 40 kuni 50 heledat meteoori. Kipperi sõnul langevad paralleelselt perseiididega ka delta-akvariidid, mille langemise sagedus tippajal peaks olema 20 langust tunnis.

Perseiidid on augustikuised lendtähed, mis kuuluvad koos geminiidide ja kvadrantiididega põhjataeva kolme kõige intensiivsema meteoorivoolu hulka. Need voolud annavad regulaarselt igal aastal ühel ja samal perioodil 40 kuni 50 heledat palja silmaga nähtavat meteoori tunnis.

Meteoorivool kujutab endast lähedastel orbiitidel ümber Päikese tiirlevate kosmiliste osakeste — nn meteoroidide — müriaadi. “Heade voolude” omapäraks on see, et meteoroidid on jaotunud piki mingit keskmist orbiiti enam-vähem ühtlaselt ja et Maa möödub vähemalt kord aastas selle orbiidi lähedalt. Sel ajal näeme taevas hulgaliselt “langevaid tähti“ — suurel kiirusel atmosfääri tungivatest osakestest järele jäävaid tulejälgi.

Perseiidide tekitajat, Swift-Tuttle’i komeeti, nähti viimati 1993. aastal. Nii selle komeedi kui perseiidide tiirlemisperiood on 110 aastat.

Järgmist suurt tähesadu peaks Eestis nägema 17. novembri paiku, kui langema peaksid Lõvi tähtkujust saabuvad leoniidid. 7.-17. detsembrini võib näha geminiidide tähesadu, mis on üks paremaid ja märkimisväärsemaid iga-aastaseid meteoorivoole.