ÖöDelfi: Öösel on kiirabi väljakutsed tõsisemad
Eriti tihedad on nädalavahetuste ööd, mil on rohkem inimesi liikvel ja seega ka joobes patsiente
rohkem, väljakutseid tänavakaklustele, ööklubidesse. „Hommikupoole ööd esinevad ka mõned rasked südame-ja veresoonkonna haigused tingituna patsiendi biorütmidest. Keskmiselt on kõige töörohkem tööpäevadel kella 00-01-ni, nädalavahetusel 04-ni ja sealt kella 8-9-ni vaiksem aeg,“ selgitas Adlas Delfile, lisades, et samas on öösel kiirabil linnas liikumine lihtsam, sest segavat liiklust ei ole.
„Öösel on väljakutsed ehk natuke tõsisemad — ka palju tulekahjusid, raskeid avariisid, suitsiide. Ja südamehaigetest oli juttu. Palavikus või kõritursega lapsed ka vahel, aga laste osakaal öistes väljakutsetes on väike,“ kirjeldas Adlas kiirabi öötööd.
Kui Delfi uuris, palju on tavaliselt öösel väljakutseid, vastas kiirabi juht: „Öö on lai mõiste, tööseaduse järgi on öötöö kella 22st kella kuueni. Möödunud ööpäeval jäi sellesse perioodi 27,6% kõikidest väljakutsetest. Oli tööpäev!“
Verbaalne agressiivsus kulutab meedikut enam
Agressiivseid ja purjus patsiente võib mõnikord olla päris raske taltsutada. „Meie peamine turvaja on meie väljaõpe,“ selgitas Adlas ja lisas, et kiirabitöötaja õpib, kuidas toime tulla agressiivse või ebastabiilse psüühikaga inimesega. „Nagu ikka, on raskem toime tulla verbaalse agressiivsusega ja see ka kulutab meedikut palju. Samas peab aru saama, et kiirabi kutsutaksegi kriisiolukorras, olgu siis see arusaam kiirabi kutsujal ja kiirabil erinev, aga enamasti ikka inimesel mure on. Ja sageli ka meie saame siis enda peal tunda nii riigi, rahvuse, kliima, mehe-naise ja-mis-kõik veel suhete pingeid, mis kriisis vallanduvad.”
Füüsilise konflikti puhul tuleb kiirabile appi politsei, kuigi õige käitumise korral saavad kiirabiarstid agressiivse patsiendi enne rahustatud või ohjeldatud, kui ta endale või teistele saab arstimisekäigus haiget teha.
Kiirabil on käitumisreeglid ka päris keeruliste olukordade kohta — töötatakse ju kriisialal. „Käime ju ka kinnipeetavate juures, vaimuhaigete ja ohtlike nakkushaigete juures. Kuid kui kodutöö on tehtud ja kogemused olemas, siis ei juhtu midagi ootamatut,“ on Adlas kindel.
Olümpiaööd kiirabile tavapärasest rohkem tööd ei too
Kas kiirabil on ka perioode, kus võib ette ennustada, et tuleb tavapäraselt rohkem
tööd? „Siiski mitte,“ nentis Adlas, et olümpiaööd kiirabi tegevust ei mõjuta. „Kui nüüd aastavahetuse ja jaaniööd välja jätta, siis väljakutsete suurenemine öösel ei ole tavaliselt prognoositav. Suured läbielamised ja ebatavalised sündmused pigem mobiliseerivad inimesi ja tervis ei halvene kohe.“
Arstil on ka hea meel, et inimesed on tänapäeval sportlikumad. „Õnneks inimesed nüüd rohkem
sõidavad rattaga, rulatavad, samuti on väga toredad suured ülelinnalised jooksuüritused, mis kõik arsti silme läbi on väga hea,“ rõhutas ta.
Samas toovad suured spordiüritused ka tööd juurde. „Arusaadavalt peab kiirabi olema selliste ürituste juures, siis saame õnnetuse korral kohe jaole ja võimaliku trauma kohe parandatud või vajaliku esmase abi järel edasi toimetada. Samas on huvitav, et kui vaadata noorte trikiratturite esmapilgul pööraseid tegemisi kasvõi Politseipargis, siis meil nendega eriti kokkupuuteid ei ole, ju siis oskavad nad traumasid vältida.“
Eestis on kiirabi korraldajaks riigi terviseamet ja üksuste arvus ei ole ööpäeva lõikes vahet, ööpäevaringselt on Eestis valves ja tööl 90 kiirabibrigaadi. „Möödunud ööpäeval näiteks sõitis kiirabi välja kokku 642 korral,“ rääkis Adlas möödunud neljapäevast. Valeväljakutsete arv kõigub 1,5 ja 2,5% vahel, see on aastas ca 1200 korda.
