ÖöDelfi: öised helistajad tunnevad end üksikuna
Öisel ajal helistaja vajab emotsionaalset tuge ja kedagi, kellega oma probleeme arutada. “Tal on mure, aga tal lihtsalt pole, kellega rääkida,” nentis psühholoog Delfile.
Põhilised probleemid, millega Eluliinile helistajad maadlevad, ongi partneri- ja pereprobleemid. “Rääkimine aitab mõtteid korrastada,” selgitas psühholoog. “Kui inimene on emotsionaalselt raskes seisundis, siis üks mõte ajab teist taga, aga teise inimesega suheldes võib välja tulla mõni konstruktiivne mõte, rääkides saab asjad endale selgemaks.”
Inimestel on sagenenud enesetapumõtted
Möödunud aastal hakkasid uuesti sagenema ka enesetapumõtetega helistajate kõned. “Need on päris pikad kõned,” tõdes Eluliini psühholoog. Enesetappude arv Eestis langes majandusliku tõusu ajal kiiresti. 1998. aastal oli kuskil 1000 enesetapukõnet aastas, kuid 2008. aastal oli enesetapukõnesid väga vähe. Muutus oli märgatav juba 2009. jaanuaris-veebruaris, kui kummaski kuus üle 60 enesetapukõne ja 2010. jaanuar-veebruar kipub Möldri sõnul hoidma sama tendentsi.
Põhjuseid, miks inimesed öösel telefonitoru haaravad, on erinevaid. Eluliini vajavad nii need inimesed, kelle lähedane on sooritanud enesetapu, kui ka need, kes leiavad, et elu on väärtusetu. “Siin ei pruugi olla tegemist materiaalse olukorraga, vaid peresuhetega, pikaajalise depressiooniga. Suurenenud on masendus ja lootusetus ning ärevus, kuna puudub kindlus tuleviku suhtes,” selgitas Mölder.
Helistavad nii mehed kui naised
Usaldusliinil on helistajteks nii mehi kui naisi ning nende arv jaguneb enam-vähem pooleks. “See on teistsugune jaotus kui näiteks silmast-silma jaotus,” sõnas psühholoog ja tõi näiteks, et individuaalkonsultatsioonil on naiste ja meeste suhe 70-30.
2009. aasta üheksa kuu statistika järgi pöörduti igapäevaelu murega päevase kriisiabi telefoni poole 4371 korda, tervisehäire probleemiga 2213 korda, õnnetusjuhtumi puhul 777 korda ning probleemiga, mis hõlmas otsest ohtu elule, oli 190 pöördumist.
Eluliini usaldustelefoni rahastavad ainult eraannetajad. „On inimesed, kes teevad igakuiseid väikseid annetusi ja nii on see olnud viimased 10 aastat. Näiteks on meil üks riskilaste projekt ja üks lapse ema palus oma lapse sünnipäeval teha kinkide asemel sellele projektile annetusi,” oli Mölder rõõmus, et inimesed tõepoolest ka annetasid.
Kui sul on mure ja sa ei tea, kuhu sellega pöörduda, võid alati helistada Eluliini telefonil. Eestikeelne usaldustelefon 655 8088 on avatud iga päev (k.a. riiklikud pühad) kella 19-07 ja venekeelne usaldustelefon 655 5688 on avatud iga päev (k.a. riiklikud pühad)19-07. Helistamine on tasuta.
