Suuremad kaubandusketid ei näe senise olukorra muutmiseks ka vajadust. Nimelt tähendaks öise kaubanduskeskuse tööshoidmine liigselt suuri kulutusi ja sellise teenuse sihtgrupp pole väidetavalt piisavalt suur, et ettevõtjad sellise julge sammuga riskima hakkaksid. Seega lähitulevikus peavad kohalikud öised ostlejad piirduma bensiinijaamade ja kesklinna piirkonnas asuvate väikepoodidega.

Prisma: avatud südaööni, sedagi vaid kampaaniate ajal

“Oleme kampaaniate raames olnud lahti kuni südaööni. Prisma on kõige pikema lahtiolekuajaga kauplus, avades uksed hommikul kell kaheksa ja sulgedes alles 23. Selle ajavahemiku sees suudame teenindada rohkem hilisõhtusi ja varahommikusi kliente, kes kas töökohustustest või muudest põhjustest tulenevalt ei saa käia kaupluses varasematel või hilisematel kellaaegadel,” selgitas Delfile Kadri Lainas Prisma Peremarketist.

Lainas ei pea öise kaubanduskeskuse ideed praegusel ajal mõttekaks. “Lähtume Prismas sellest, et inimesed soovivad väga soodsa hinnaga kaupu osta iga päev ja tavalistel poeskäigu kellaaegadel.”

“Eraldi taoliste kampaaniate tegemine on kulukas, nii tööjõu kui reklaamikulude osas. Taolised kulud maksab alati kinni tarbija, makstes kõrgemat hinda kauba eest, mis ei ole kampaanias, või siis kampaaniavälistel kellaaegadel,” tõi ta näite tekkida võivatest probleemidest.

Rimi: suurem osa kaupluse kuludest seotud lahtiolekuga

Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja sõnul hoitakse maailmapraktikas ööpäev läbi super- ja hüpermarketeid lahti piirkondades, kus külastajate arv on ka päeva ajal väga suur, ning sellisel juhul kasutatakse öist tööaega ühtlasi riiulite täitmiseks, kuna päeval lihtsalt ei jõuta seda piisavalt teha.

“Muudel juhtudel ei ole ööpäev läbi üle tuhande ruutmeetrise kaupluse lahtihoidmine üldjuhul mõttekas. Suurem osa kaupluse kuludest on siiski seotud lahtioleku ajaga, välja arvatud
rent ja põhivarade kulum. Lisaks on mitmed kulud öisel ajal päevastest suuremad, töötajaid tuleb topelttasustada ja ka turvakulud oleksid märgatavalt suuremad,” lausus Mägioja.

“Ööpoe pidamist on ilmselt mõttekas kaaluda vaid kesklinnapiirkonda, kus liigub öisel ajal rohkem inimesi, ning kindlasti peaks see olema pigem väiksemat tüüpi lähikauplus ja mitte super- või hüpermarket.

Selver: isegi hilistel õhtutundidel on juba vähe kliente

Selveri müügi- ja turundusdirektori Kadi Lainelo väitel on nende ettevõte kaalunud kõiki variante seoses lahtiolekuaegadega, kuid öise kaubanduse heaks pole otsust tehtud. “Ööpäevane lahtiolek end Eestis ei õigusta. Pigem on nii, et ka hilistel õhtutundidel on kliente vähem ja seda eriti talvisel ajal.”

“Suvel on siiski ka kell 23 veel külastajaid,” jätkas ta. “Me oleme kasutanud erinevaid lahtioleku aegu — näiteks suvine ja talvine. Kuid siin on küsimus ühes lisatunnis.”

“Ööpood võib olla nt bensiinijaamas, mis on lahti niikuinii,” ütles Leinalo lõpetuseks. “Vastasel korral on kulud väga suured. Ööpood saab olla kauplus kesklinnas või mõni väike lähipood piirkondades, kus käib aktiivne elu ka öötundidel. Paraku on öötundide ostuvajadus erinev tavalahtioleku aegadel sooritatavatest ostudest ning on hüper- ja supermarketide valdkonnast erinev turusegment.”

Avaldage arvamust ja jagage kogemusi

Delfi lugejad, andke palun teada, kas Tallinn vajaks üht suurt poodi, mis oleks avatud ka öötundidel. Kas praegustest öistest ostuvõimalustest piisab? Milliseid variante olete näinud välismaal?