ONLINE-INTERVJUU: Kõik, mida on tarvis teada Tallinna liikluskorralduse kohta. Selgitab Talvo Rüütelmaa
Järvevana tee
K: Kas teetööde ajaks ei oleks võinud ajutiselt kasutusele võtta vana Järve tänava ülesõitu? Kas seda varianti üldse kaaluti kui väikest lisa läbilaske parandamiseks?
V: Olgu kohe alguses öeldud, et selliseid suuri sulgemisi (s.h. Tammsaare tee sulgemine) ei otsusta ja ei tööta välja üks inimene, vaid tegemist on kümnete liiklusspetsialiste läbi vaieldud, arutatud, arvutatud ja leitud ühise parima võimaliku lahendusega antud olukorras (reaalsed vajadused ning võimalused).
Järve tn ülesõidu ajutise kasutamise võimalust kaaluti, kuid oli kohe selge, et see tooks kaasa ummikud Pärnu mnt-l. Nimelt oleks suur osa sõidukeid hakanud pressima siis Järve tänava kaudu Pärnu mnt-le, hakanud seal üle kolme sõiduraja reastuma tagasipöördeks, teinud tagasipöörde ning võtnud suuna siis Pärnu mnt-lt mahasõidu teed mööda Järvevana teele. Sellega oleks kasvanud oluliselt Pärnu mnt liikluskoormus mõlemas suunas ning oli näha, et see toob kaasa Pärnu mnt mõlemal suunal ummikud. Ka Tammsaare teelt tulijatel oleks olnud siis Pärnu mnt-lt tulijate suhtes palju keerulisem liikuda Järvevana tee suunas. Kogumis ei oleks see Tammsaare teelt läbilaset märkimisväärselt suurendanud, kuid arvestades, et osa liiklusvoolu kandub ja kanduski Liivalaia tn-le ja sealt edasi Pärnu mnt-le, siis oleks Pärnu mnt-le ummiku tekitamine halvanud ka kesklinna liikluse, kuid see oleks olnud oluliselt halvem lahendus tänasest. Täna on Tondi tänava, Pärnu mnt ja Liivalaia tänava kaudu alternatiivne marsruut toimimas.
K: Miks Järvevana teele ei tehtud suunaga Mustamäe poole enne ja pärast raudteeülesõitu kolmandat sõidurada, mis olnuks väga loogiline. Seda enam, et nüüd käib just seal remont või selle remondiga lisataksegi kolmas rada?
V: Igal ehitusobjektil on olemas töömaa ning seda oli ka Ülemiste liiklussõlmel. Samas ei ole ühe liiklussõlme ehitusega võimalik lahendada kõike. Kogu liiklusvoo paremaks vastuvõtmiseks oleks olnud vajalik laiendada Järvevana teed, sh Tammsaare tee pikendust, Pärnu mnt viadukti, raudteede- ja jalakäijate sildasid Tammsaare tee pikendusel ja sealt edasi kahetasandilise Haabersti ringristmiku ja Rannamõisa tee laiendamiseni. On ilmne, et kõiki nimetatud liiklussõlmi ei saa korraga ehituseks liiklusele sulgeda ning vajalikke lahendusi tuleb teostada etapiti. Peale Ülemiste liiklussõlme on laiendatud tänaseks juba Ehitajate tee ning kohe on valmimas kahetasandilise Haabersti ringristmiku liikluslahenduse eskiis. Enne kui Haabersti ringristmik ei ole rekonstrueeritud ning loodud eeldused liiklusvoo vastuvõtmiseks Tartu mnt-lt ja Peterburi mnt-lt Tammsaare tee, Ehitajate tee ja Haabersti kahetasandilise ringristmiku ja Rannamõisa tee laiendamise näol, ei ole läbilaskvuse osas sisulist vahet, kas tipptunni ummik on jaotunud Tammsaare ja Tondi/Rahumäe ristmiku ja Järvevana tee vahel või on see kõik koondunud Tammsaare ja Tondi/Rahumäe ristmikule. Küll aga pikalt Tammsaare ja Tondi/Rahumäe ristmikul ootamine põhjustaks suuremat liiklusstressi, kui tänane aeglane liiklusvool antud lõigul. Hetkel on tegemist üksnes teekatte remondiga ning täiendavaid sõiduradasid juurde Tammsaare teele veel ei tule.
K: Mis loogikat järgib meie kommunaalamet? Remonditakse Järvevana tee, mis on suhteliselt heas korras, aga hirmsas seisukorras olev Õismäe tee mitte. Kadaka, Akadeemia, Sütiste, Forelli, Pirni, Raja tee.... Seal on auk augu peal, aga tehakse Järveotsa tee remont, mis on heas korras.
V: Täna remonditakse Tammsaare teed, mille maksimaalne koormus on ligemale 100 000 sõidukit ööpäevas. Lisaks oli hiljuti Tammsaare teel Pärnu mnt mahasõidu juures pinnase vajumine. Tegemist on meie andmetel vabariigis kõige suurema liikluskoormusega teega ning selle korrasoleku vajadus ja tähtsus ei ole võrreldav küsimuses nimetatud tänavatega. Õismäe tee remont ka tulemas, kuid kõike korraga ei teostata, kusagil peab ju liigelda ka saama.
K: Miks Järvevana/Peterburi teel ei tööta elektroonilised liiklusmärgid ja infosildid? Oleks kasulikum näiteks vaadata, kui suur ummik ees on ja palju aega võtab. (saaks teada teist infot ka)
V: Elektroonilised liiklusmärgid (VMS-is) on töökorras ja need on ühendatud tunneli automaatse avariid, tulekahju jms tuvastava süsteemiga. Aeglustunud liiklusvoolu ja läbitavat aega süsteem ei arvuta ega kuva.
Küll on aga Tallinna kodulehel (http://www.tallinn.ee/est/kaamerad) leitavad Tammsaare – Järvevana (teeremont/ajutised) liikluskaamerad videopildiga antud piirkonnast ning liikleja saab ise ohutu mobiiltelefoni kasutamise juhiseid järgides otsustada, kas antud lõiku kasutada või mitte. Tallinna liikluse operatiivinfo on reaalajas nähtav ka veebilahenduses WAZE.
K: Kui ma sõidan Lasnamäelt Mustamäele, siis kas ma pean arvestama tavasõiduajale lisaks veel pool tundi? Kas oleks võimalik see info (et Tammsaarel-Järvevanal ummikud ja pikem sõiduaeg ning busside väljumisajad on tegelikult kehtetud) ka bussipeatustesse üles panna! Inimesed teaksid siis lihtsalt arvestada.
V: Liikluses võib tulla kõike ette ning 25.06.2015 ummikuid näiteks 26.06.2015 enam olnud. Küll aga oli 26.06.2015 liiklust Tammsaare teel tõsiselt häirimas lühiajaliselt liiklusõnnetus. Kõige täpsem ülevaade reaalajas ühissõidukite liikumise kohta on võimalik saada TRAFI mobiilirakenduse abil. Seda saab kasutada Androidi ja iOS (Apple) tarkvaraga. Rakendus on tasuta allalaetav nutiseadmete rakenduste keskkonnast (App Store) ja Google Play'st.
K: Kas ühissõidukitel on eelisõiguse võimalus Tammsaare teel teetööde ajaks?
V: Kahjuks antud kohas ei ole teelaiusest tulenevalt võimalust lisarada ühistranspordile luua.
K: Miks bussiliinid 12, 13 ja 45 ei sõida Järvevana teel silla alt läbi, et vältida ummikuid (pean silmis peatuste Filtri tee ja Renniotsa vahelist lõiku, kus asub mahasõit Tehnika tänavale.)?
Bussiliini 13 teenindava OÜ esindaja sõnul neil on sõlmitud leping Tallinna linnaga, milles on sätestatud, et buss peab Järvevana teed läbima silla peal, mitte silla alt. Reaalsuses see tähendab et õhtul buss seisab koos kõikide autodega ummikus, vaatamata sellest et võiks silla alt sõita ummikust mööda ja silla alt väljudes kasutada ühistranspordi rada. Kas ei oleks mõistlik teha muudatusi lepingus?
V: Raudtee sildade all peaks buss läbima ringliikluse, kus on täna tavapärasest suurem liikluskoormus ja see võtab oma aja. Lisaks tuleks reisijatel taluda eelnevalt laskumist, siis keerutamist ringristmikul ja tõusu pärast seda. Samas ei ulatunud 25.06.2012 aeglustunud liiklusvool Tartu mnt. suunalt väga kaugele ning hetkel on selline lahendus parem. Samas ei välistata tulenevalt olude muutusest pakutud võimaluse kasutamist.
Viru ring
K: Raudteel vahetatakse pööranguid mõne tunniga. Isegi Vene ajal ei kulunud selleks üle poole päeva. Miks Viru ristmiku kuue pöörangu vahetamiseks kulub kolm nädalat?
V: Tegemist on erinevate tehnoloogiatega. Näiteks üks erinevustest seisneb selles, et kui raudteel asuvad pöörangute alused liipritel, mis omakorda toetuvad killustikust padjale, siis trammitee puhul valatakse betoonist alused ja toimub asfalteerimine, mille puhul on tugevuse saavutamiseks on vajalik kivistumise aeg. Betoonalus on trammitee puhul mitmes erinevas kihis ja valada tuleb erinevatel aegadel. Kõik sellised iseärasused pikendavad töödele kuluvat aega.
K: Millal sõidukite liiklus Viru ringristmikul maa alla viiakse?
V: See on esmalt Viru ringristmiku arhitektuurilise ideekonkursi küsimus. Selles osas täna minule teadolevalt lõplikku lahendust veel ei ole.
K: Kas pärast Viru pöörangute vahetamist saab trammiga Weizenbergi tänavale?
V: Vahetatud Viru ringi pöörangud seda võimaldavad.
Narva maantee
K: Kas järgmine suvi on Narva maantee jälle suletud?
V: Hetkel ei ole teada põhjust miks Narva mnt peaks olema suletud. Väiksemaid sulgemisi tuleb ette paratamatult, sest kommunikatsioonid asuvad teede all ning need vajavad vahest ikka remonti. Narva mnt-lt ilmselt mitte aga kommunikatsioonide avariid ei hüüa tulles.
K: Kuidas on võimalik XXI sajandil panna kaablit tänava alla 3 kuud? Kas see kaabel peab just tänava alt minema? Kuidas sai Tallinn valge olla enne selle kaabli paigaldamist? Kas selle "teeremondi" maksavad kinni autojuhid või elektritarbijad?
V: Paigaldatakse mitmed hülsid, mis eelnevalt tänaval kokku keevitatakse ning nendesse kõrgepingekaablid. Kommunikatsioonide paigaldamine majade alla oleks oluliselt kallim ning see kulu tuleks ilmselt elektritarbijatel varem või hiljem kanda. Ka mujal maailmas on linnades kommunikatsioonid teede all, v.a. uued linnaosad, kus kommunikatsioonidele koheselt projekteeritakse eraldi koridorid. Olemasolevad kaablid ei pea enam kaua vastu ning viimane aeg on neid vahetada. Tegelikult on elektrit ja elektri varustuskindlust vaja Tallinna elanikele, Tallinnas tegutsevatele ettevõtetele aga ka autojuhtidele, kes on Tallinnas sõidavad või on koguni üksnes ainult läbisõidul, et valgusfoorid töötaksid ning tänavavalgustus põleks. Ja selleks annab igaüks oma panuse, kes ümbersõiduga ja kes elektrit ostes. Kindlasti oleks hullem see, kui keset külma talve suurima elektritarbimise ajal vanad kõrgepingekaablid põleks läbi.
K: Miks ei seadistata teetööde ajaks fooritsükleid ümber, kui kuskil on mingi teelõik kinni, näiteks Narva maanteel?
V: Valgusfooride programme muudetakse vastavalt liiklusvoogudele ja sulgemistele. Eelnev muutmine on võimalik prognoosi pinnalt ning seal võib tulla ette eksimusi, sest ei ole näiteks teada, kui paljud juhid valivad kardinaalselt teise marsruudi või kasutavad ühistransporti. Samuti on liiklusvood pidevas muutumises. Mõnel juhul mitte muuta fooriprogramme on aga tegemist teadliku valikuga, et välistada mõnel järgmisel või ülejärgmisel olulisel lõigul ummikuid.
Foorid
K: Miks ei ole Tallinna tänavatel rohelisi pikki lained põhiteedel? Kui mujal maailmas on enamus "rohelisi" 30-50 sekundit pikad, siis Tallinnas 15-30 sekundit pikad (pluss tuleb maha arvestada ka kaks rohelise vilkumist). Tipptunnil piisaks näiteks põhiteel "keerata" roheline näiteks 60 sekundit ja selle ajaga suudab väljuda ühel rajal ca 60 sõidukit ehk tunnis ca 2500 sõidukit ühel rajal. Tänase fooritsükli juures on see arv ca 1500 sõidukit.
V: Tallinnas on rohelise lainete lõike mitmeid ja võimalusel luuakse neid perspektiivis juurde. Mõnes kohas ei ole see aga võimalik, kui näiteks sellel 2500 sõidukil ei ole võimalik enam järgmistest ristmikest edasi saada. Ka tänaseid rohelisi laineid mõjutavad ühistranspordi prioriteedi süsteem ja jalakäijate selvefoorid (jalakäija tellib nupuga rohelise tule). Näiteks Tallinnas Tartu maanteel linna piirist Järvevana teeni ja vastupidi on Tartu mnt-l pidev roheline. Selle pideva rohelise katkestavad kõrvalteedel foorianduritele sõitvad sõidukid ja jalakäijad selvefooridest rohelise tule tellimisega. Mõnel ajal on mööda Tartu mnt-d väga mõnus ja sujuv liigelda, kuid mõnel ajal tundub, et ei ole. Samas see lahendus võimaldab ühes tunnis lasta läbi kõikidest suundadest oluliselt rohkem sõidukeid, kui seda oleks tuimalt programmi järgi töötavad fooride lahendus või määratud roheline laine. Mida südalinna poole, seda rohkem piiratakse kõikidest suundadest fooridega sõidukite liikumist, sest linna keskpunkti ei mahu sõidukeid rohkem, kui sealt ära sõidab. 2014 aasta lõpuks sai valmis Tallinnas uus foorijuhtimiskeskus ning hetkel toimub vanast keskusest fooride juhtimise üle toomine gruppidena uude keskusesse. Kui see töö on tehtud, siis saame paremini foore häälestada vastavalt muutuvatele liiklusvoogudele.
Varia
K: Miks sarnaselt Põhjamaadele ei tehta suuremat osa teetöödest näiteks öösel, mil see liiklust sisuliselt ei häiri, mitte nii nagu hommikul/päeval/õhtul?
V: Meie tööd on sageli mahukamad, sest nõukogude ajal rajatud teelõikudel tuleb esmalt kõik vana üles võtta ning rajada nullist kõik uus. Põhjamaades sellist pärandit teeehitajatel ei ole. Ka põhjamaades ei teostata kõiki töid ainult ööseti. Kui tegemist on asfaltkatte freesimisega, uue aluse ehitamisega ning uue asfaltkatte paigaldamisega, siis võtab see seal ka keskmiselt samapalju aega nagu meil. Sama betoon ja asfalt kivistub igal pool sama temperatuuri ja õhuniiskuse korral sama aja. Tööd mida annab teha öösel, ka ööseti tehakse, näiteks väiksemad teetööd ja teekattemärgistustööd. Vahest seab öisele tööle piiri ka elanikele rahu tagamise vajadus.
K: Miks peab suvel kõiki teetöid korraga tegema?
V: Kõiki töid korraga ei tehta. Tartu mnt Sossimägi lõpetati ja avati liikluseks enne Tammsaare tee sulgemist. Eelmisel aastal ei suletud Tammsaare teed, sest sulgemine oli Pärnu mnt-l ja Tondi tänaval. Ka ei ole alustatud Gonsiori tänava rekonstrueerimisega jne. Samas on suvi meie kliimas peamine aeg millal on võimalik kommunikatsioone ja teid ehitada kvaliteetselt. Suvi on ka puhkuste ja reisimiste aeg, millal inimesed on linnast ära. Seega jah, teetööde aeg on Eestis suvi ja seda mitte ainult Tallinnas.
K: Miks ei hangita kõrgendatud avaliku huviga objektide remonti muu hulgas võimalikult lühikese aja kriteeriumi alusel, maksteski vajadusel rohkem?
V: Ajaline kriteerium on üks oluline osa, kuid samas on oluline, et teostatud tööd oleksid kvaliteetsed, et neid ei peaks varsti jälle parandama koos sulgemistega. Rohkem makstes ei kivistu segud kiiremini. Jah, kiiremini kivistuvaid kalleid segusid saaks kasutada, kuid kiiresti kivistuvad segud ei ole jälle vastupidavamad. Teeme alati võimaluste piires optimaalseid valikud.
K: Miks remonditakse 1,45 kilomeetri pikkust lõiku kolm kuud?
V: Teeremondi puhul asulas moodustab suurema osa töö kommunikatsioonidega, mis jäävad tee alla ja see töö võtab aega. Maanteel saab kindlasti kiiremini.
K: Miks asfalti ei freesita ja ei paigaldata kohe uut asfalti peale?
V: Vajalikud on tööd ka tee alla jäävate kommunikatsioonidega. Sageli vahetatakse välja nõukogude aegsed betoonist sadeveekaevud kaasaegsete teleskoop-kanalisatsioonikaevude vastu. Lisaks on vajalikud õiged kaldenurgad, et tagada sademete äravool õigetesse kaevudesse. Sageli on tee lagunemise põhjus selles, et vanad kaevud vajuvad ära või purunevad ning sadevesi koguneb ja avaldab oma mõju teekattele. Seega lihtsalt freesimisest ja kohe uue asfaltkihi paigaldamisest ei piisa.
K: Miks paigaldatakse iga 2 meetri järel kanalisatsiooniluuk?
V: Sageli on linnas gaasi, vee, elektri, side, sademete- ja reoveekanalisatsioonide kommunikatsioonid tee all paralleelselt. Iga kommunikatsioon on eraldi ning vajab teenindamiseks eraldi luuki ja nii need luugid muudkui kogunevad.
K: Miks ei veeta torusid ja juhtmeid haljasala alt, kus hiljem oleks palju lihtsam ja soodsam probleeme likvideerida?
V: Uute projekteerivate lahenduste puhul ka nii planeeritakse, näiteks tulevasel Reidi teel. Sageli seavad aga piirid olemasolevad ehitised aga ka erakinnistute piirid.
K: Kas on tänaseks teada ka 2016 ja 2017 aasta suuremad teetööd Tallinnas või selguvad need tõesti vahetult uuel aastal? Kas on olemas pikem investeeringute plaan, et teaksid ka linnakodanikud ette, mis nende igapäevastel teedel lähitulevikus juhtumas on?
V: Selliseid kapitaalseid liikluspiiranguid, mis nõuaksid täna avaldamist näiteks aasta 2017 kohta, plaanides ei ole. Kuni remonditakse ja ehitatakse teid, siis esineb ikka liikluspiiranguid. Oleme seisukohal, et informatsioon peab olema õigeaegne, mitte liiga varajane ja mitte liiga hiline. Järgmise aasta kohta praegu informatsiooni jagamine oleks liiga varajane.
K: Kui pikalt ette taotlevad trasside valdajad ette kooskõlastusi suuremahulisteks teede sulgemiseks näiteks Narva mnt jne. Kas sellised tööd tulevad ka linnavalitsusele ootamatult ja kas ettevõtted suudavad ka teha selliste investeeringute juures koostööd, et tööd saaks korraga tehtud?
V: Esimene taotlus Narva mnt sulgemiseks tuli juba 2012 sügisel. Osaliselt teostati töid eelmine aasta ning osaliselt käesoleval aastal. Ootamatult tulevad avariitööd, kuid nende eest saab kaitsta üksnes õigeaegselt amortiseerunud kommunikatsioonide vahetusega, mida hetkel Narva mnt-l tehakse.
K: Miks pole siiani korrastatud Tallinna tänavatel teemärgistus?
V: Teekattemärgistustöid on käesoleval aastal teostatud täpselt nii palju, kui seda on ilm võimaldanud. Käesoleval aastal on olnud erakordselt külm ja siis vihmane kevad ning nüüd suvi. Külma ja sademetega termoplastik teega ei nakku. Teekattemärgistuse on saanud käesoleval aastal Vabaduse pst (jätkub ülekäiguradade uuendamine), Pärnu mnt osaliselt, ohtlikumad ristmikud, Tartu mnt jne ning tööd jätkuvad.
K: Kas Laki tänav näeb lähikümnendil kapitaalremonti?
V: Kas just kapitaalremonti ei oska hetkel öelda, kuid kõiki 1000 km tänavaid, mis asuvad Tallinnas, hoitakse vähemalt liiklemist võimaldatavas seisundis.
K: Kas on seadusega kooskõlas sulgeda kõik kesklinnast ida poole suunduvad tänavad, või tuleb vähemalt üks lahti jätta?
V: Kesklinnast väljumiseks on avatud täna Raua tn ja sealt edasi Narva mnt, Gonsiori tn, Kunderi tn ja Tartu mnt. Arvestades, et ida poole on suletud üksnes Narva mnt kesklinna lõik ja Majaka tänav, siis on ida poole suunduvaid peamised tänavad avatud, ehk avatud on kõik neli peamist tänavat.
K: Millal leitakse uued lahendused ohtlikele Niine-Põhja puiestee ja Paljassaare-Kopli ristmikele? Viimases pead jälgima liiklust neljast suunast korraga.
V: Niine ja Põhja pst-i osas on olnud arutelu võimaldada pööre ainult ühelt sõidurajalt ning rajada täiendavaid parkimiskohti, mis rahustaksid antud kohas liiklust. Võimalik, et see muudatus teostatakse veel käesoleval aastal. Paljassaare-Kopli ristmik on tähelepanu täna nõudev, kuid samas rahustab liiklust. Antud ristmik saab parema lahenduse rekonstrueerimise käigus, mille teostamise aeg ei ole hetkel teada, sest antud kohas on vajalik liiklusruumi paremaks planeerimiseks nihutada trammiteed.
K: Millal võetakse kasutusele normaalne internetikeskkond, kus on iga tänava kohta võimalik näha plaanitavat või ohtudega seonduvat infot. (mitte ainult juba hangitud teetöid)
V: Täna on olemas sulgemisi kajastav veebikeskkond, mis asub aadressil: opinfo.tallinn.ee. Esmalt tuleks valida rubriik „Otsi teadet“ ning siis avaneb Tallinna linna kaart koos kõikide hetkel toimuvate sulgemistega. Suletud lõigud on tähistatud erineva värviga ning sellel klikkides avaneb täiendav informatsioon. Tulevikus aset leidvate sulgemiste kohta saate informatsiooni, kui valite paremast tulbast „Praegu või tulevikus toimuvad tööd“ ning veelgi täpsem informatsioon kuvatakse siis, kui lisate ka soovitud tänava nime.
K: Kas ei oleks võimalik töid hajutada pikema aja peale? Nii et ei tekiks aega, kus kogu linna liiklus on täielikult pea peale keeratud? Praegu ei kõlba liiklemiseks ei ühis- ega autotransport.
V: Hetkel on tööde vajaduste ja võimaluste suhe nii optimaalne kui võimalik. Valitud on see aeg, kui linnas on liiklust kõige vähem. Tööde nihutamist perioodile, millal lapsed käivad koolis, ühistransporti on liikluses rohkem ja enamus inimesi käib tööl, ei ole mõistlik. See häiriks ettevõtlust ja inimeste elukorraldust oluliselt rohkem. Olen Teiega nõus, et teatud tööde teostamine mõjutab liiklust, kuid Tammsaare tee taastamine, kus oli pinnase nihe ning kõrgepinge kaablite paigaldamine on möödapääsmatud. Üsna pea oleks Tammsaare tee remondita sellises seisus, et seal ei saakski liigelda. Täna peab liikluseks avatud pool veel topelt koormust kandma ja pidama vastu remondi esimese perioodi. Ühistranspordi osas on ka võimalik mõelda läbi erinevad marsruudid ning valida selline teekond, kus takistusi vähem. On mitmeid töid, millega oleks kaasnenud veel sulgemisi, kuid nende teostamine on lükatud edasi.
K: Küsimus planeerimise kohta. Minu kodutänav on kaks aastat järjest suveti üles kaevatud ja siis uuesti asfalteeritud. esimene kord oli vist miski veetorude ja kanalisatsiooni teema, teine kord oli vist elektrikaabel. Mis põhjusel ei suudeta planeerida asju nii, et kõik vajalikud toimingud saaks korraga ühel aastal ära teha?
V: Tegemist saab olla suure erandiga ning see võib olla näide erinevate võrguvaldajate puudulikust koostööst. Samuti võib olla tegemist uue arendusega, mis sai alguse peale mingi suurema töö tegemist. Millal kusagil täpselt arendaja arendama asub ei tea sageli arendaja ise ka. Sageli sõltub see arendajal paljudest muudest teguritest, nagu näiteks investoritest, kinnisvaraturu olukorrast jne. Üldiselt välistab sellist olukorda nõue, et uut asfaltkatet enne 5 aastat lõhkuda ei lubata ning erilisel vajadusel peab kaevetööde teostaja taastama uue asfaltkatte kogu tänaval. Kuna küsimuses täpsem informatsioon puudub, siis kahjuks täpsemini vastata ei ole võimalik.
K: Millal tehakse suur Õismäe ring (Väike-Õismäe peatusest Nurmenuku ja Sinilille peatuseni)?
V: Ilmselt on küsimus remondi kohta ning saan vastata, et käesoleval aastal on kavandatud Õismäe tee 2 kuni Õismäe tee 134 vahelisel lõigul teekatte taastusremont.
K: Kas Tammsaare teed lõigus Tondi kuni Sõpruse puiestee on plaanis ka remontida? Millal? Seal on hullud rööpad tekkinud juba talvel.
V: Antud lõigul on juba kavandatud ja teostamisel (21.06.2015 - 27.06.2015) ebatasasuste freesimine ning asfalteerimine.
K: Millal tehakse korda Ravi ja Keldrimäe tänavad? Need on aastaid peaaegu mitteläbitavad.
V: Auke lapitakse jooksvalt. 2015 tööplaanis neid tänavad ei ole.
K: Kas transpordiameti ametnikud ise ei käigi tänavate seiskorda kontrollimas?
V: Suur osa Tallinna Transpordiameti liikluskorraldajate tööst toimub just tänaval ja elavas liikluses. Tee-, teekattemärgistuse-, liikluskorraldusvahendite jms seisundi kontrollimine on meie igapäevane töö.
Tänan esitatud küsimuste eest ning soovin ohutut liiklemist!
