Minister Mailis Repsi sõnul on omavalitsustele lisaraha andmise eesmärk muuta lasteaiaõpetajate töötasu konkurentsivõimelisemaks. "Motiveerime omavalitsusi ka ise panustama palgatõusu, samuti loome võimaluse parandada tugispetsialistide teenuse kättesaadavust," ütles minister Reps. "Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetamisel oleme seadnud sihiks nii kättesaadavuse kui mitmekesisuse parandamise, et suurem hulk noori saaks oma huvidega tegeleda ning nende valikuvõimalused oleksid laialdasemad ka maapiirkondades."

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017-2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Toetust saavad omavalitsused, kes on tõstnud lasteaiaõpetaja palga alammäära alates 1. septembrist vähemalt 840 eurole ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast, 2018. aastast vähemalt 85 protsendini ja 2019. aastast 90 protsendini ning magistrikraadiga või -tasemel õpetajatel 100 protsendini. Omavalitsused peavad vastava otsuse tegema hiljemalt 20. augustiks.

Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks on omavalitsustele sel aastal ette nähtud 5,7 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetus 14,25 miljoni euroni aastas. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad näitajad nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Lisaraha kasutamiseks peab omavalitsustel olema eraldi või mitme peale ühiselt koostatud kava noorte huvihariduse ja huvitegevuse hetkeseisu, kitsaskohtade ja nende lahendustega. Kava peab lähtuma eeskätt noorte huvidest ning tagada tuleb munitsipaal- ja eraõiguslike pakkujate sisust lähtuv võrdne kohtlemine.