Möödunud suvel oli eriti õnnetu juhtum, kui kohtuvaidluste alune Kopli 114 hoone maha põles.

Otseses avariiseisukorras kaitsealuseid maju on Tallinnas praegu ligi 30, linna muinsuskaitseosakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul tuleks neid kohe renoveerima hakata, vastasel juhul võivad väärtuslikud hooned järk-järgult kaduda.

„Mõned lagunevatest majadest asuvad prestiižikates kantides, näiteks vanalinnas või Kadriorus, halva seisukorra põhjuseks on aga keerukad omandisuhted, kohtuvaidlused või tülid naaberkruntide omanikega,” selgitas Orro Päevalehele.

„On juhtumeid, kus omanik on lihtsalt ignorantne ning teda ei huvita maja saatus. Teinekord on hoonel jällegi mitu haldajat, kellest üks oleks valmis küll restaureerimist alustama, ent teine puikleb kõrvale.”

Põhja-Tallinna töölisarhitektuur on kadumisohus, sest kohalikud vaevlevad toimetuleku piiril ja neil puudub raha majade korrastamiseks.

„Kaitsealuste majade halb seisukord on ühest küljest alarahastusest tingitud, kuna riik investeerib nende korrastamiseks aastas vaid mõnisada tuhat krooni ning ehkki linn on veidi rohkem panustanud, jääb sellest ikkagi väheks,” nentis Orro. „Teiselt poolt oleks vaja senisest enam survestada nende majade omanikke, kel on hoone kordategemiseks vajalikud ressursid. Sageli juhtub, et trahvi maksmine on odavam kui restaureerimine.”

Firma NG Eesti esindajad, kellele kuulub kaks muinsuskaitsealust hoonet Narva maanteel, leiavad, et restaureerimist tuleks enam toetada. „Meie hakkame lähiajal korrastama Narva maantee 92 hoonet, kuid keegi meile mingit kompensatsiooni selle eest ei maksa,” kurtis NG projektijuht Aleksandr Mazko.

KOMMENTAAR

Anton Pärne, kultuuriministeeriumi asekantsler:

“Rahastamine on praegusel ajal valikute küsimus ja nii oleme piiratud vahendeid suunatud just neisse omavalitsustesse, kus murelastest majade omanikud on veelgi tundlikumad ja investorite huvi väiksem. Tallinnas asuvate muinsuskaitse all olevate objektide seisukord on erinev ning sõltub mälestise valdajast, samuti ka tema teadmistest ja sellest, kas ta soosib omandis olevat hoonet.

Vastutus mälestise säilimise eest lasub omanikul või selle valdajal. Seadusega on loodud meetmed, mis aitavad säilimist tagada. Mälestise omanikul on õigus taotleda toetust hoone säilimiseks nii omavalitsusest kui ka riigieelarvest.”