Samas ei ole võimalik lülitada põhiprogrammi näiteks tennist, sest lõplik ajakava pole praeguseni selgunud, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Me ei tea siiani, millal Kaia Kanepi ja Maret Ani mängivad, kuid kindlasti on hiljem võimalik kordusülekannet näha,” märkis Kaljuveer.

Siiski on mõlema kanali peaeesmärgiks otsepildi vahendamine. “Kahe kanali paralleelsed otseülekanded on peamine pluss ja erinevus varasemate olümpiamängudega,” leidis sporditoimetuse juht.

Esimest korda tuleb mahukas, kokku ligi 400 tundi kestev olümpiamängude teleprogramm täies mahus otse võistluspaigalt ja mitte Tallinnast.

Tehnikat ei rendita kohapealt, lõviosa varustusest ning olümpiastuudio ehitamiseks vajalikud ligi paar tonni materjale saadeti Pekingi poole teele juba mai keskpaigas. Eelnevalt katsetati proovistuudiot Tallinnas.

Rahvusvahelises ülekandejaamas asuva põhistuudio kõrval kaetakse ka nelja erinevat kommentaatorikohta kergejõustikustaadionil ning judo, korvpalli ja sõudmise võistluspaikades.

“Nii palju, kui võimalik, pakume otseintervjuusid juba oma ala lõpetanud eesti sportlastega,” lubas Kaljuveer. “Kuigi tehniliselt on kogu ettevõtmine keeruline, ei tohiks me ületamatute probleemidega põrkuda,” lisas ta. Ülekannetele kuluvatest summadest on Kaljuveere sõnul veel vara rääkida.

Eesti rahvusringhääling lähetab Pekingisse kokku 22 inimest, kellest 16 on seotud tele- ning 6 raadioülekannetega. Rekordiliselt suurde delegatsiooni kuulub esmakordselt ka kommentaator venekeelsest Raadio 4-st.

Lisaks spordiülekannetele teevad olümpiastuudiost lülitusi Astrid Kannel, Priit Kuusk ning Andres Kuusk.

“Nemad juhivad olümpiastuudiot ja katavad kohaliku elu-olu lugusid — alates kulinaariast kuni keskkonnaprobleemide ning inimõigusteni välja,” ütles Kaljuveer. Stuudiosse on oodata ka Hiinat hästi tundvaid inimesi, näiteks Eesti suursaadikut Hiina Rahvavabariigis Andres Ungat.

Küsimusele, kas spordi suurpeo raames võivad arutlusele tulla ka Hiina-Tiibeti suhted ja probleemid, vastas Kaljuveer eitavalt. “Seda sätestab olümpiaharta, mis keelab kõik poliitteemad,” täpsustas ta. “Kui aga peaks toimuma protestiaktsioonid, siis seda võime loomulikult telepildis vahendada,” lisas ta.

Kuigi ERR on kulude kokkuhoiuga ning koosseisu vähendamisega tegelenud alates möödunud suvest, on meediasuhete juhi Anneli Tõevere-Kauri sõnul see ettevõtmise mastaape ja olulisust arvestades õigustatud.

“Olümpiamängude tellimused tehti ära juba 2006. aasta sügisel ja need on meie jaoks siduvad,” ütles ta.

“Tahame tähelepanu juhtida ka sellele, et olümpiaobjektidel ja olümpiakülas toimuvate sündmuste videos ja helis jäädvustamise ning levitamise ainuõigused Eesti territooriumil kuuluvad rahvusringhäälingule,” märkis Tõevere-Kaur.

ERR on omandanud olümpiamängude korraldajatelt ka telepildi ja raadioülekannete vahendamise ainuõigused internetis.