Muuli meenutas, et 1991. aastal käis dalai-laama meie saabuvat iseseisvust ette valmistamas.

Samosti sõnul kujunes viimase visiidi puhul küsimuseks see, kes Tiibeti usujuhiga kohtub ja kui ametlikult seda tehakse. Tema sõnul oleks üllatav, kui visiidi järel Eesti-Hiina suhetes midagi muutuks, sest näiteks investeerimisvaldkonnas ei olegi kahel riigil mingit kogemust.

Samosti jaoks on arusaamatu Hiina käitumine, et nad nii jõuliselt ilmutavad oma soovimatut suhtumist lääneriikide suhtlemisel dalai-laamaga. Sellega pannakse tihti „kahvlisse“ lääneriikide juhid, kellel ei jää muud üle, kui võtta lips eest ära ja minna istuda rätsepistes maha siis, kui dalai-laama massidega kohtub.

Muuli meenutas, et dalai-laama on Tiibeti vaimne liider, mitte poliitiline liider. „Siitpoolt vaadates on ta staatus muutunud, võib-olla Hiina poolt vaadatuna mitte,“ kõneles ta ja lisas, et pigem on see dalai-laama ümber toimuv tseremoniaalne mäng.

Muuli sõnul käib dalai-laamaga kaasas ka suur populaarsus Eesti rahva seas, mis on mõneti kummaline, sest eestlased on küllaltki usuleige rahvas. Muuli arvates võib seda pidada pigem protestiks Hiina suurriikliku suhtumise vastu.