Oliver Nääs soovib, et riigikogu uurimiskomisjon tuvastaks Savisaare toimikute lekitaja
Edgar Savisaare kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääs esitas riigikogule ettepaneku luua uurimiskomisjon, mis selgitaks Edgar Savisaaare kriminaalasja materjalide meediale lekitaja.
Nääsi arvates oleks põhjendatud luua uurimiskomisjon, et selgitada Edgar Savisaare kriminaaltoimikute lekitaja.
“Selle lekke allika osas on hetkel avalik huvi ja õhus on õigustatud, kuid ikkagi senini vastuseta jäänud küsimusi,” leidis Nääs.
Savisaare kaitsja hinnangul ei ole riik siiamaani anonüümsete lekete osas piisavalt ära teinud, uurimaks, kuidas sellised asjad võimalikud on ja kust need lekked pärinesid.
Nääsi sõnul on konkreetse kaasusega tegelemine avaliku huvi seisukohast põhjendatud. “Neid uurimiskomisjone moodustataksegi avaliku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks, umbes samamoodi nagu moodustati komisjon Tallinna Sadama juhtumi uurimiseks.”
Ta lükkas ümber väite, et tema tehtud ettepanek võiks olla kuidagi kooskõlastatud riigikogu õiguskomisjoni esimehe, Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu ideega kutsuda peaprokurör infolekke tõttu selgitusi jagama.
“Seda te peate küsima Jaanus Karilaiu käest, mis tema motiivid on. Minu huvi ei ole, et see uurimiskomisjon mehitatakse keskerakondlastega ja hakatakse niimoodi asju uurima,” kinnitas Nääs ja lisas, et tema arvates on võimalik moodustada erapooletu ja sõltumatu uurimiskomisjon, mis saab selle küsimusega tegeleda.
Nääsi sõnutsi on riigikogu uurimiskomisjoni loomine oluline, kuna õiguskaitseasutustel ei ole kuigipalju võimalusi lekitaja välja selgitamiseks, sest tagatud on allikakaitse. “Ajakirjanike poole pole neil mõtet seetõttu pöörduda. Uurimiskomisjonil on aga võimalik küsitleda ka kõiki teisi isikuid, kes selle asjaga on kokku puutunud: nii prokuröre, uurijaid, advokaate kui ka süüdistatavaid ja kahtlustatavaid. On võimalik kogu see ring peale teha.”
Nääs: allikakaitse seadust tuleks muuta
Savisaare kaitsja soovitas seadusandjal peale uurimiskomisjoni loomise kaaluda ka seda, kas poolelioleva kriminaalasja toimikust materjali otse avaldamisel peaks kehtima allikakaitse või mitte. “Inimõiguste kohtu praktikas tegelikult allikakaitse ei ole ka absoluutne ja ta ei saagi olla,” ütles Nääs.
Ajakirjanikud saaksid Nääsi hinnangul endiselt kriminaalasjast kirjutada, kuid oleks teada allikas ja motiivid, miks keegi mingit teavet avaldas. “See, miks ja mis motiividel keegi mingit teavet avaldas, võib omada tähtsust ka kriminaalasja lahendamisel.”
Vandeadvokaat möönis, et lekkeid oleks allikakaitse seaduse muutmisel vähem ja nõustus, et ajakirjanikele selline seadus ei meeldiks.
“Mitte kellelegi ei lähe peale, kui käib jutt nende õiguste piiramisest. See ei välistaks ka täielikult ajakirjanduslikku tööd. See süsteem peab olema ikka tasakaalus — ta peab arvestama nii süüdistatavate huvidega ja ka loomulikult ka ajakirjandusvabadusega. Keegi ei keelaks sellisel juhul kirjutada sellest, mis nagunii kohtus avaldamisele tuleb, aga siis oleks oluline teada, kus see teave pärineb,” selgitas vandeadvokaat.
“Tuletan meelde, et ka minu klient Edgar Savisaar on toimikumaterjale osaliselt avaldanud, kui ta avaldas tunnistajate ütlused, aga tema puhul oli see, et avaldas need oma nime ja näoga ning me teame, mis tema motiiv oli — veenda avalikkust, et puudub alus ametist kõrvaldamiseks.”
Urmas Reinsalu: mõistan Savisaare kohtumaterjalide lekkimise hukka
Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) mõistis hukka Edgar Savisaare korruptsioonijuhtumi materjalide lekkimise meediasse.
"Sel nädalal on ajakirjandusse lekkinud ulatuslikult väidetavaid kriminaalmenetluse süüdistuse materjale. Mõistan selle hukka," ütles Reinsalu pressiteate vahendusel.
