Õlitootjad: põlevkivi ressursitasude tõstmine ähvardab kaotada Ida-Virumaal 18 000 töökohta

Põlevkiviõlitootjate sõnul ähvardab põlevkivi ressursi- ja keskkonnatasude kiire tõus kogu sektori hukule viia, mis toob kaasa 18 000 töökoha kaotuse Ida-Virumaal. Kui aga ressursi- ja keskkonnatasusid 2009. aasta baasilt kasvatada vaid inflatsiooni võrra, on sektor jätkusuutlik, töökohtade arv kasvab tuhandete võrra ja riik teenib erinevate maksude koosmõjus rohkem tulu kui lihtsalt ressursitasusid kiirelt tõstes.

Eesti Energia juht Sandor Liive käis eelmisel reedel majandusminister Urve Palo juures tutvustamas vastavat uuringut, mis valmis World Energy Council Estonia tellimusel ja kus kasutati Eesti Energia, Viru Keemia Grupi ja Kiviõli Keemiatööstuse ehk kõigi kolme põlevkiviõli tootja antud infot.

Õlitootjate analüüs vaidleb vastu SEI analüüsile "Keskkonnatasude mõjuanalüüs", mis tegi ettepaneku tõsta põlevkivi kaevandamisõiguse tasu igal aastal 16 protsenti. Õlitootjate analüüsi kohaselt ei tasu maksimeerida vaid ressursi- ja keskkonnatasusid, vaid tuleb vaadata ka teisi makse.

SEI pakutud tõus 16 protsenti aastas toob analüüsi kohaselt kaasa kogu sektori kiire hävingu, sest siis ei tasu enam põlevkivist õli toota ja kõik sellega seotud inimesed jäävad tööta, samuti ei tule riigile enam mingit maksutulu.

Analüüs arvestas lisaks ressursitasudele ka nafta hinna ja CO2 hinna mõjusid. Kui CO2 kvoodi hind tõuseb 100 euroni tonnilt, ähvardab see kogu õlisektori jätkusuutlikkust isegi siis, kui nafta hind on 110 USA dollarit barreli eest, mis ületab keskmist prognoosi nafta hinna kohta.

SEI välja pakutud kiire kaevandamisõiguste tasu tõstmine võimaldab õlisektoril ellu jääda vaid siis, kui nafta hind on 110 dollarit barrelilt ja CO2 hind jääb 20 euroni tonnilt.

Teine ellujäämisvariant on see, kui nafta hind on 90 dollarit barrelilt, CO2 hind on 20 eurot tonnilt ja keskkonnatasusid tõstetakse 2009. aasta baasilt vaid inflatsiooni võrra.

Ainus jätkusuutlik õlitööstuse stsenaarium on analüüsi kohaselt see, kus CO2 hind jääb 20 euroni tonnilt ja naftabarrel maksab 110 dollarit ja ressursitasud jäävad 2009. aasta tasemele.

Õlitööstust ähvardavad seega peale Eesti riigi kehtestatud maksude ka ebasoodsad välistingimused ehk liiga madal nafta hind ja CO2 hinnatõusu võimalus. Õlitööstuse jätkusuutlikus eeldab seega nii soodsaid välistingimusi kui seda, et Eesti riik ei maksustaks seda liiga kõrgelt.

Ametisolev Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsus näeb ette just keskkonna- ja ressursitasude kiirema tõstmise, sest peab seda ühiskonna seisukohalt kõige paremaks viisiks riigile raha koguda. Praegu toimuvad ettevalmistustööd peale 2016. aastat uute keskkonna- ja ressursitasude kehtestamiseks.

Keskkonnaminister on kriitiline

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kommenteeris, et uued keskkonnatasud pole veel täpselt paika pandud. Ta nentis, et ei pruugi tulla sellist tasude muudatust, mida tervitaksid nii kaevandajad, õlitootjad või tööstuslikult vee tarbijad.

"Konflikt on sinna algselt sisse kirjutatud. Kaevandajad arvavad alati, et tasu võiks olla väiksem, need, kes taluvad koormust ja sellega seotud mõjusid, leiavad, et tasud võiksid olla palju kõrgemal. Meie ülesanne on kusagil tasakaal leida," märkis Pentus-Rosimannus.

Keskkonnatasude vaid üheks osaks on vahetu negatiivse mõju kompenseerimine. Teine osa on, et taastumatul maavaral on hind, aga milline see hind täpselt oleks 100 või 200 aasta pärast, kui seda enam kasutada ei saa, sest tänased kaevandajad kasutavad selle ära, on täna raske sendi pealt hinnata. Ka see hind on siiski üks osa sellest keskkonnatasust.

Ta oli aga nõus, et põlevkivi- ja ehitusmaavarade sektor annab paljudele tööd ja ka seda tuleb otsuste tegemisel arvestada.