Täna jätkus Strasbourgis Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel arutelu Gruusia-Venemaa sõja tagajärgedest. Kõnega astusid üles ka Eesti ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel ning riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland. Õhtul on kavas Georgia-Venemaa sõja teemalise resolutsiooni vastuvõtmine, teatas riigikogu pressitalitus.

Ojuland tuletas oma kõnes meelde, et Venemaa on viimase tosina aasta jooksul pidanud pidavalt sõda kas siis oma riigi siseselt või naaberriigis, nagu Georgia. Ta rõhutas, et Euroopa Nõukogu ei saa vaadata sellele läbi sõrmede ning pidada Venemaad teistest võrdsemaks tema suuruse või maavarade pärast.

Ojuland tõi välja ka nõudmised, mida Venemaa peab jälgima: vägede täieliku väljaviimise Georgia territooriumilt, Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamine, rahvusvaheliste jõudude lubamise sõjapiirkonda, võtma tagasi Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamise ning Vene passide väljastamise lõpetamine seal.

Venemaa delegatsiooni juht Konstantin Kossatšov teatas täna hommikul ENPA liikmetele, et Venemaa ei tulegi jaanuaris sessioonile, kui muudatusettepanek number 45 õhtul hääletusele tulevasse resolutsiooni sisse jääb. Selle komitees üsna napi heakskiidu saanud ettepaneku sisu on see, et nii Venemaa kui Georgia hääleõigus vaidlustatakse jaanuaris, kui nad ei täida rahuplaani, ei taga rahuvalvajate ligipääsu konfliktipiirkondadesse ning ei tee koostööd rahvusvahelise uurimise läbiviijatega, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtuga. Venemaal on sellele lisaks veel üks tingimus — tuleb tagasi kutsuda Lõuna-Osseetia ja Abhaasia de facto režiimidele antud tunnustused. Selle peale kinnitaski Kossatšov, et seda nad ei tee.

Herkeli sõnul selgub õhtusel hääletusel, kas ähvardus ja Vene delegatsioonile lojaalsete häälte saalitoomine ka mõju avaldab. Ta rõhutaski tänases kõnes, et dokumendi tõhusus sõltub eeskätt sellest, kas õiguskomitee nimel tehtud ettepanekud lähevad läbi. Lisaks peatus ta vastutuse küsimusel. „Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Nõukogu, vastutavad muuhulgas selle eest, et ei suudetud Venemaa pikaajalistele provokatsioonidele ennetavalt reageerida.

“Inimõiguste osas kannavad vastutust nii Vene kui Georgia pool, aga raportis sisalduv „etnilise puhastuse” mõiste puudutab eeskätt Venemaa tegusid Georgia külade vastu. Rahvusvahelise õiguse osas lasub vastutus täielikult Venemaal, kes viis läbi sõjalise agressiooni iseseisva riigi vastu,“ nentis Herkel.