Ametkondades on pälvinud kriitikat see, et Parts lükkas kuju mahavõtmise otsuse puhtalt välispoliitiliste mõjude kaela. Siiani olid Lihula monumendi osas välissurve alal tõsisemad sammud üks OSCE avaldus ning USA siinse saatkonna ja ookeanitaguse välisministeeriumi peamaja soovitused kuju eemaldada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Välisministeeriumi hinnangul oli täiesti reaalne variant, et eesistujamaa Holland tõstatab küsimuse läinud nädalavahetusel Maastrichtis korraldatud välisministrite mitteametlikul kohtumisel. Seda kardeti kui tuld, sest peale liikmesriikide kriitika oleks sellega kaasnenud Venemaa parastamine ja Wiesenthali keskuse karmid avaldused välismeedias.

Ühe valitsusallika sõnul sidus välisminister Kristiina Ojuland selgelt enda ametisjätkamise kuju mahavõtmisega. Välisministeeriumis levib ka veendumus, et Lihula kuju tekitatud probleemidepuntra lahendamisel ei saanud Ojuland valitsusliikmeilt kiiret toetust. Vastasel juhul poleks kuju mahavõtmist jäetud EL-i välisministrite mitteametliku kohtumise päevale eelnenud õhtule.

“Sügisel alustavad tööd ka OSCE parlamentaarne assamblee, Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee ja ka USA Kongress,” põhjendas üks allikaist. “Sealt oleks suure tõenäosusega tulnud mingi kriitiline resolutsioon.“

Samas tegutses Parts välisministeeriumi hinnangul siiski õigesti ja riigisiseseid vastuolusid ei peeta eriti tõsisteks.