Ojuland: Ilves räägib õigust - välisministeeriumi palgad on madalad
„Kuigi mul on raske kommenteerida välisministeeriumi siseelu, kuivõrd olen selle köögipoolest juba ammu eemal, pole näiteks saladus, et võrreldes teiste ministeeriumidega on välisministeeriumi palgad oluliselt madalamad,“ tõi Ojuland Delfile antud kommentaaris välja ühe põhjuse, mis tingis president Ilvese IRLi volikogul peetud kõnes kriitika välisministeeriumi aadressil.
Ilves pidas oma kõnes silmas "välisteenistust, kus Eesti rahvusvahelise haardeulatuse suurenemine ja välisministeeriumi käsutuses olev professionaalne ressurss pole enam ei vajalikus ega ammugi mitte parimas vastavuses".
„Aastaid tagasi välja kujunenud väärarusaam, et välisministeeriumis töötades peaks elama vaid õhust ja isamaa armastusest, on tinginud selle, et mitmed võimekad inimesed on lahkunud ametipostidele, kus nende pühendumust ja vaeva tasustatakse vääriliselt,“ selgitas Ojuland, kes ise oli välisminister aastatel 2002-2005.
Ojulandi sõnul on välisministeerium tööandjana küll prestiižne, kuid alati üksnes sellest ei piisa.
„Hetkel on välisministeeriumi palgad külmutatud ja pärast koondamisi pole inimesi juurde võetud, kuigi tööd pole sugugi vähemaks jäänud,“ ütles Ojuland. „Ministeeriumi ametnikud ja diplomaadid, kes rasketes tingimustes on jätkanud oma tööd suurema koormusega, väärivad sügavat lugupidamist.“
Riigikogu väliskomisjoni roll võiks suureneda
„Mis puudutab Eesti rolli maailmas ning meie tegevust oma väärtuste ja huvide kaitsel, siis ei peakski Eesti välispoliitiline mõtlemine jääma üksnes välisministeeriumi seinte vahele,“ leiab Ojuland.
Tema hinnangul peaks Eesti välispoliitiliste prioriteetide ja visioonide väljakujundamisel oluliselt suurem roll olema riigikogu väliskomisjonil.
„Parlamentaarses demokraatias peab olema seadusandlik võim see, kes näitab täidesaatvale võimule kätte olulisemad tegevussuunad,“ märkis ta.
Märgiliselt mõjuks suunanäitaja
Ojulandi sõnul on Eesti väikeriigina suurepärasel positsioonil olemaks maailmas märgiliselt mõjukaks suunanäitajaks, sest erinevalt suurriikidest on Eestil oma põhimõtetele truuks jäädes oluliselt vähem kaotada.
„Meie rahumeelne tee demokraatiani on eeskujuks paljudele maailma rahvastele ning seetõttu ei tohiks me võtta mugavuspositsioone,“ on Ojuland veendunud.
Eestil on tema sõnul olnud võimalus väljendada häälekamalt oma seisukohti näiteks EL-poolsete sanktsioonide seadmisel Sergei Magnitski surmaga seotud Vene riigiametnike suhtes ning reageerida jõulisemalt inimõigusrikkumistele Venemaal, Valgevenes, Hiinas, Iraanis, Põhja-Koreas, Birmas ning teistes mittedemokraatlikes riikides.
Soovitab Ilvesel kohtuda dalai-laamaga
Samuti oleks Ojulandi arvates juba ammu aeg unustada ühe-Hiina poliitika, mis ei vasta enam tänapäeva reaalsusele ning seada sisse suhted demokraatliku Hiina vabariigi ehk Taiwaniga ning toetada põhimõttekindlalt tiibetlaste ja uiguuride õiguste ja vabaduste kaitsmist.
„Olulise märgilise tähendusega on näiteks Tema Pühaduse dalai-laama vastuvõtmine kõrgeimal riiklikul tasemel ja selles osas saab president Toomas Hendrik Ilves tõelist eeskuju näidata,“ soovitas Ojuland.“Olen öelnud seda juba varemgi, kuid kordan, et me ei vääri oma vabadust, kui ei kasuta seda teiste vabaduspüüete edendamiseks.“
