Ojuland ei soovinud ise oma võimalusi kommenteerida, kuid Eesti Päevalehe andmetel on ta lubanud paari nädala jooksul otsustada, kas ta nõustub peasekretäri kohale ametlikult kandideerima.

Eesti diplomaatide sõnul on Ojulandi kandideerimisest diplomaatilistes ringkondades räägitud mitu kuud, kuid viimasel ajal on see võimalus järjest tõenäolisemaks muutunud.

Euroopa institutsioonidega hästi kursis olev Tartu Ülikooli politoloog Viljar Veebel hindas Ojulandi šansse kõrgelt. “Esiteks on tal varasemad tugevad poliitilised kogemused Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) struktuurist ja teiseks on ta pälvinud palju positiivset tähelepanu välisministrina,” ütles Veebel ning lisas, et väheoluline pole ka naiste kõrgesse poliitikasse kaasamise aspekt, mida niinimetatud vana Euroopa maad aktiivselt uutelt nõuavad.

“Lisaks näitab Euroopa viimase kümnendi poliitiline kogemus, et vähese pädevusega, kuid kõlavaid ametikohti jagub väikeriikidele isegi enam kui suurtele — sellega tasakaalustatakse suurte riikide domineerimist suure otsustusõigusega kohtadel,” lisas Veebel.

Tema sõnul Euroopa Nõukogu peasekretärina Ojulandil sisuliselt puuduvad ebaõnnestumise võimalused. “Ohuna näeksin eeskätt Venemaa võimalikku vastuseisu või tugevat konkureerivat kandidaati Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgast,” märkis Veebel.

Praeguse Euroopa Nõukogu peasekretäri, austerlase Walter Schwimmeri viieaastane ametiaeg lõpeb tänavu kevadel.

Ojuland on aastaid tegutsenud aktiivselt ENPA-s, kus ta on olnud ka üks asepresidentidest. Praegu kuulub Ojuland välisministrina Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteesse.

Juhul, kui Ojulandil õnnestuks saada Euroopa Nõukogu peasekretäriks, oleks ta esimene eestlane, kes nii kõrge tasemega rahvusvahelist poliitilist organisatsiooni juhiks. Euroopa Nõukogu peakorter asub Prantsusmaal Strasbourgis.