Ojuland: EL on nagu ühiskondlik kokkulepe
Üksteise esindamine kohtumistel on tänases Euroopas sümboli tähendusega, sest see näitab, et riigid jagavad ühiseid väärtusi, leidis Ojuland.
Välisminister rõhutas, et pragune nn suur laienemine toob liitu põhjalikke muutusi, nagu on toonud ka varasemad, väiksemad laienemised, kirjutab Postimees.
“Külma sõja aegse eraldatuse jätkumine oleks mõeldamatu ja ka moraalselt õigustamatu,” sõnas Ojuland. Ta lisas, et vähemalt kaheksale uuele liitujale lõpeb külma sõja periood lõplikult alles 1. mail 2004, kui need riigid taasühinevad Euroopaga.
Ojuland kutsus üles muutma uut laienenud liitu senisest efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, et tagada kõigile riikidele integratsioonist tõusev tulu.
Käsitledes laienemist Eesti vaatevinklist, meenutas Ojuland, et keskmine eestlane on ettevaatlik, kui jutt käib Eesti iseseisvusest Euroopa suurema integreerumise taustal.
Ojuland leidis, et Euroopa Liitu võib vaadelda kui ühiskondlikku kokkulepet, kus osapooled annavad ära osa õigusi, et ühiselt saada suuremat kasu kui eraldi toimides.
“Eesti toetab Euroopa Liidu kui riikide liidu arengut, kusjuures kõigile riikidele peab olema tagatud võrdne kohtlemine,” kinnitas ta.
Välisminister käsitles põhjalikult liidu ette pärast laienemist kerkivaid uusi väljakutseid, sealhulgas nn uute naabrite poliitikat, mis on suunatud stabiilsuse tagamisele ühenduse piiride läheduses.
Välisminister kinnitas, et ELi partnerlus Venemaaga on väga tähtis, ja rõhutas ELi-Venemaa partnerlusleppe uutele liikmetele laienemise tähtsust.
Ojuland leidis kõne lõpus, et Euroopa integratsioon ei ole integratsioon lihtsalt asjana iseeneses, vaid see protsess toob reaalset kasu kõigile. “See loob õitsengule ja julgeolekule sellist lisaväärtust, mida eraldusjoontega Euroopa ei suudaks pakkuda,” ütles Ojuland.
