„Komisjonis käinud eksperdid rõhutasid, et näokatte kandmise keelamine avalikus ruumis ei oleks usuvabaduse ega inimõiguste piiramine, kuid aitaks samas tõsta inimeste turvatunnet ning vähendada julgeolekuriske,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Ta lisas, et mitmed Euroopa riigid on erineval moel ja ulatuses kehtestanud keeldusid näokatete kandmisele, teatas riigikogu pressiteenistus.

Õiguskomisjon arutas täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE), mille eesmärgiks oli keelata araabia kultuuridest pärinevate näokatete burka ja niqab`i kandmist avalikes kohtades.

„Burkakandjad tekitavad Euroopas inimestes põhjendatud hirmu, sest ei ole võimalik olla kindel, kas tegemist on naisterahva või halbade kavatsustega ja pommivööga varustatud enesetaputerroristiga,“ märgivad eelnõu algatajad seletuskirjas. „Nägu peitvate looride ja rätikute keelamisega annab ühiskond signaali, et Eestisse saabunud immigrantrahvastiku teatud erikombed ei saa olla ülimuslikud kohalikest kommetest, headest tavadest ja seadustest.“

Karilaiu sõnul jäi komisjonis peale arvamus, et seadusemuudatus pelgalt araabia kultuuridest pärinevate näokatete jaoks ei ole õige. „EKRE fraktsioon oli nõus eelnõu tagasi võtma, kuid jäi kokkulepe, et justiitsminister Urmas Reinsalu esitab umbes kuu aja jooksul oma ettepanekud näokatte küsimuse lahendamiseks ning komisjon võtab selle teema seejärel uuesti ette,“ ütles ta.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas tõdes, et fraktsiooni sooviks on tõsta Eesti inimeste turvalisust. „Kui näokatete keelamiseks leitakse juriidiliselt parem sõnastus ja lahendus, siis me ei näe vajadust oma eelnõust iga hinna eest kinni hoida,“ märkis ta.

Komisjoni istungil osalesid justiitsminister Urmas Reinsalu, teoloog Peeter Espak, siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik usundiloolane Ringo Ringvee ja justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Andrus Jürgens.