„Maksejõulise elanikkonna vähenemine Kohtla-Järvel on kaasa toonud korterite väärtuse vähenemise ja see on sageli väiksem kui olemasolev küttevõlg,“ märkis õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. „Sellises olukorras ei ole võlausaldajatel otstarbekas võlgnikke hageda, kuna ka sundtäitmise kaudu ei ole võimalik kuhjunud nõudeid rahuldada,“

Ta lisas, et samas elab nendes kortermajades inimesi, kes tasuvad oma kommunaalmakseid korralikult ning on võlgnike suure hulga tõttu sunnitud kannatama.

„Samuti on probleemid soojusvarustuse ettevõttel, mis kehtivast kaugkütteseadusest tulenevalt ei või võlgu olevates majades soojavarustamist lõpetada nagu see majanduslikult otstarbekas oleks,“ ütles Pikhof. „Kujunenud olukorras kasvavad samaaegselt nii võlad kui nõuded ning probleemile mõistliku lahenduse leidmine on Kohtla-Järve elamumajanduse jätkusuutlikkuse seisukohast kiiremas korras vajalik.“

Pikhofi sõnul vajab komisjonis näiteks arutamist küsimus, kas oleks võimalik probleemsetesse majadesse lõksu jäänud inimesi ümber paigutada sarnastesse kortermajadesse, kus maksevõlad ei ole kroonilise iseloomuga.

„Samuti on vajalik arutada, mida kehtivas õiguskorras tuleks muuta, et võlgade sissenõudmine muutuks võlausaldajate jaoks mõistlikuks ja perspektiivikaks tegevuseks,“ lausus Pikhof. „Komisjon tahab kuulda ekspertide arvamust ja arutada, milline on riigi võimalus ja kohustus sekkumiseks, arvestades, et olemuslikult on võlasuhte näol tegemist eraõigusliku probleemiga.“