Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et komisjon tahab sügisel liiklusalased süüteod kompleksselt arutluse alla võtta, sest tõusetunud teemaga seoses vajavad analüüsimist ka mitmed teised seaduse sätted, näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine.

Samuti tahab komisjon kutsuda istungile Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindaja, et selgitada välja, kas EKEI suudab tuvastada milline oli pärast õnnetust alkoholi tarbinud juhi joobeaste õnnetuse toimumise hetkel.

Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust. Pikhofi sõnul võimaldab selline regulatsioon õnnetuse põhjustanud joobes juhil väita, et ta tarbis alkoholi õnnetuse järgselt ning juht võib pääseda kergema karistusega.

Liiklusseadus näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

Õiguskomisjoni tänasel istungil osalesid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esindajad. Viimaste sõnul on viimase 2,5 aasta jooksul on karistatud 85 juhti, kes on pärast liiklusõnnetuses osalemist tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet.

Teema tekkis päevakorda peale seda, kui riigikogu liige Dmitri Dmitrijev tekitas purjuspeaga avarii ja selgitas politseile, et tarbis alkoholi peale õnnetust. Toksikoloogilise ekspertiisiga tuvastati, et avarii hetkel oli ta alkoholi tarvitanud, kuid ei saa kindlalt väita, et ta oli avarii hetkel kriminaalses joobes. Seetõttu lõpetati kriminaalmenetlus.