Valitsus kehtestas 2009. aastal kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad etteulatuvalt aastateks 2010-2015, kuid eelmise aasta oktoobris otsustati vastu võetud määrusi muuta, tõstes uute määrustega kaevandamisõiguse tasumäärasid ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 2013. aasta aprillist kavandatust kiiremini ning ulatuslikumalt. Esialgse plaani kohaselt oleks 1.04.2013 kuni 1.01.2015 vastavaid keskkonnatasusid tõstetud kahel korral ca 5%, uute määruste kohaselt tõstetakse tasu kolmel korral ca 20%.

Õiguskantsleri hinnangul on keskkonnatasude kavandatust kiirem tõstmine vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mistõttu tegi ta valitsusele ettepaneku viia need määrused põhiseadusega kooskõlla. Kuna valitsus ei järginud õiguskantsleri ettepanekut, pöördus õiguskantsler vaidlusaluste määruste kehtetuks tunnistamiseks riigikohtusse.

Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul ei sea ta kahtluse alla riigi õigust nõuda loodusvarade kasutamise eest keskkonnatasu. „Riigil on põhiseadusest tulenev kohustus tagada loodusvarade säästlik kasutamine ja nõuda keskkonnakahju hüvitamist ning üldjuhul on keskkonnatasud igati õigustatud abinõud nende eesmärkide saavutamiseks. Muudatused keskkonnatasude regulatsioonis peavad aga olema kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega,“ selgitas Teder.

Õiguskantsleri sõnul pidi valitsus 2009. aastal keskkonnatasu määrade tõusu etteulatuvalt viieks aastaks kindlaks määrates arvestama, et annab sellega ettevõtjatele siduva lubaduse tasumäärade kujunemise ja püsimajäämise osas. „Võimalus näha ette kaevandamistasude muutumist viie aasta lõikes oli kindlasti paljudele ettevõtjatele aluseks oma kulude ja investeeringute planeerimisel ning pikaajaliste lepingute sõlmimisel. Sealjuures eeldati, et tasusid ei muudeta ettevõtjatele kahjulikus suunas enne 2015. aastat,“ selgitas Indrek Teder. Õiguskantsleri hinnangul saab sellises olukorras tasumäärade graafikut muuta üksnes juhul, kui esineb erakordseid asjaolusid, millega valitsus ei saanud 2009. aastal arvestada.

Keskkonnaministri sõnul oli vaja määruseid muuta, kuna Eesti majandus on pärast 2009. aastat taas kasvamas ning majanduskasvu jätkudes suurenevad kaevandatavad maavara kogused, mistõttu peab loodusvarasid tõhusamalt kasutama. Õiguskantsler leidis aga, et Eesti majanduse ja maavarade kaevandusmahtudes ei ole toimunud ega prognoosita arenguid, mida valitsusel polnud võimalik 2009. aastal ette näha. Samuti pole õiguskantslerile teadaolevalt alates vaidlusaluste määruste kehtimahakkamisest Eesti üldine maavaravaru olukord järsult halvenenud.