Seadusandja peaks erinevates seadustes - reklaamiseaduses, meediateenuste seaduses ja Eesti rahvusringhäälingu seaduses üheselt määratlema mõiste "reklaam" sisu, sealhulgas silmas pidades poliitilist ja valimisreklaami, teatas õiguskantselri pressiesindaja.

Õiguskantsler saatis täna lõppvastuse poliitilise ja valimisreklaami Eesti rahvusringhäälingus edastamise küsimuses Eesti rahvusringhäälingu nõukogule, justiitsministrile, kultuuriministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Poliitilise ja valimisreklaami edastamise regulatsioon riivab mitmeid väga olulisi põhiõigusi: subjektiivset valimisõigust, igaühe õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, väljendusvabadusõigust, samuti erakonnapõhiõigust. Avalik-õigusliku ringhäälingu poolt poliitilise ja valimisreklaami edastamine või mitteedastamine puudutab eelkõige küsimust, kas isikul on õigus nõuda, et avalik-õiguslik ringhääling poliitilist ja valimisreklaami edastaks.

Õiguskantsler on seisukohal, et põhiseadus ei nõua poliitilise ja valimisreklaami edastamist avalik-õiguslikus ringhäälingus ning avalikul võimul ei ole rahvusringhäälingus poliitreklaami edastamiseks tänases sotsiaalses ja (põhi-)õiguslikus olustikus positiivset tegutsemiskohustust. Samas ei nõua põhiseadus ka poliitilise ja valimisreklaami edastamise keelu kehtestamist. Teisisõnu, täna on seadusandja poliitilise ja valimisreklaami lubamise/keelamise/piiramise üle otsustamisel vaba tingimusel, et tagatakse põhiseaduslike printsiipide järgimine, sh õigusselgus ja võrdne kohtlemine.

Kui avalik-õiguslik ringhääling ei edasta poliitilist ja valimisreklaami või see on piiratud, võib sellise keelu/piirangu eesmärgina näha avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagamist, poliitilise diskussiooni ja avaliku arutelu kvaliteedi tõstmist, kandidaatide võrdsuse tagamist (kui ERR-is oleks keelatud vaid tasuline reklaam) ning valimiskampaaniakulude vähendamist (kui ERR-is oleks lubatud tasuta reklaam).

Õiguskantsler leiab, et ERR-is poliitilise ja valimisreklaami mitteedastamise korral on riive põhiõigustele väike ning tegu ei ole põhiõiguste rikkumisega. ERR-is poliitilise ja valimisreklaami mitteedastamine ei keela näiteks valida ega kandideerida, ei välista teemasid avalikust debatist, ei puuduta muude reklaamikanalite kasutamist. Arvestades infokanalite rohkusega, on igaühel võimalus olla nii informatsiooni saatja kui ka saaja rollis.

Samas tuleb arvestada argumente, mis räägivad ERR-is erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi poliitilise ja valimisreklaami tasuta edastamise vastu. Eestis ei ole üldjuhtudel probleemi informatsioonile juurdepääsu või selle levitamisega seoses; poliitiline või valimisreklaam võib olla paratamatult kallutatud, mis räägib vastu avalik-õigusliku meedia rollile tasakaalustatud teabe pakkumisel; ERR-i kohustus tagada võrdsed võimalused võib kaasa tuua lisaks reklaamiaja eraldamise kohustusele ka kohustuse reklaam toota. Lisaks võib ERR-is poliitilise ja valimisreklaami edastamine kaasa tuua mitmeid praktilisi ja õiguslikke probleeme eetriaja eraldamisel, küsimusi poliitilisele ja valimisreklaamile kehtestatud sisuliste nõuete (n-ö hea tava) osas jpm. Tasakaalustatud lahendusi on kõigi nende probleemide puhul väga keeruline leida.

Kehtivaid seadusi analüüsides tuvastas õiguskantsler, et seadusandja ei ole erinevates seadustes mõistet "reklaam" õigusselgelt sisustanud.

Kokkuvõttes on õiguskantsler seisukohal, et vaadates avalik-õigusliku ringhäälingu eesmärke ja ülesandeid koostoimes tänase sotsiaalse ja (põhi-)õigusliku olustikuga, on ERR poolt poliitilise ja valimisreklaami mitteedastamine kooskõlas põhiseadusega.

Õiguskantsler analüüsis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu avalduse alusel küsimust, kas Eesti Rahvusringhäälingu seadusest tulenev keeld Eesti Rahvusringhäälingule edastada reklaami hõlmab poliitilist ja valimisreklaami ning kui jah, siis kas see on põhiseaduspärane.

Õiguskantsleri lõppvastuse ja märgukirja terviktekst on kättesaadav õiguskantsleri kodulehelt.