Õiguskantsler: saadik Urbo Vaarmanni üle võib riigikogu nõusolekuta kohut pidada

Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et kuna PRIA-lt raha petmise eest süüdistuse saanud Urbo Vaarmann ei olnud menetlustoimingute ajal riigikogu liige, siis ei pea tema üle kohtu pidamiseks ka riigikogu enamuse luba olema.

Samas leiab aga kantsler, et kui peaks tekkima vajadus edasiste menetlustoimingute järele, siis nende puhul kehtib Vaarmanile ikkagi saadikupuutumatus ja riigikogu peab siis enda nõusoleku andma.

Nimelt on õiguskantsleri hinnangul puutumatuse näol tegemist riigikogu liikmete suhtes menetlustoimingute tegemiseks nõutava erikorraga. Nii saab näiteks põhiseaduse paragrahvi 76 teise lause kohaselt riigikogu liiget "kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul". Õiguskantsleri sõnul on niisuguse erikorra eesmärk kindlaks teha, kas menetlustoimingu tegemise motiiv on asjaolu, et isik on riigikogu liige, teisisõnu soov mõjutada riigikogu liiget ning takistada teda vaba mandaadi teostamisel.

"Hetkel, kui Urbo Vaarmannile esitati süüdistus, ei olnud ta riigikogu liige ning seega ei olnud selle toimingu tegemiseks vajalik järgida erikorda, samuti ei saanud menetlustoimingu tegemise motiiv olla asjaolu, et ta on riigikogu liige," teatas Teder.

Õiguskantsler leiab, et niisuguses olukorras ei ole kohtumenetluse jätkumiseks vajalik riigikogu koosseisu enamuse nõusolek.

"See aga ei tähenda, et juhul, kui Urbo Vaarmanni suhtes soovitakse tulevikus teha puutumatusega hõlmatud menetlustoiminguid, siis ei peaks järgima riigikogu liikmete suhtes kehtivat erikorda," selgitas Teder.

Riigikogu juhatus otsustas hiljuti, et seoses riigikogu liikme Aadu Musta tagasiastumisega asub alates 31. oktoobrist riigikogu liikmeks asendusliige Urbo Vaarmann, keda süüdistatakse PRIA-lt hiigeltoetuse välja petmises.

Eesti Päevaleht kirjutas juba 29. augustil, et kaks aastat tagasi otsustas Vaarmann taotleda PRIA-st raha, et teha korda Jõgevamaal asuv Torma mõisa vana moonakatemaja. Maja hoonestusõiguse omanik OÜ Puhkemaja saigi 283 000 eurot toetust. Prokuratuur süüdistab Vaarmanni ja ettevõtjat Oleg Kuzmini nüüd selles, et nad bluffisid projekti hinna üles ja pääsesid seeläbi ise omaosaluse maksmisest. Seejuures ulatus omaosaluse suurus 50%-ni. Vaarmann peab end kohtus kaitsma ka pistise andmise süüdistuses. Väidetavalt andis ta seda oma tuttavale PRIA ametnikule Ülle Märsile, kellel ta palus uurida, miks toetuse uue osa väljamaksmine venib, ja võimaluse korral seda kiirendada.

Vaarmann nimetas suvel Eesti Päevalehega vesteldes kriminaalasja poliitiliseks ja keeldus muudest kommentaaridest. Ehkki ta loobus vahepeal kohast Tartu volikogus, taastas ta oma volitused tänavu suvel. Kohalikel valimistel Vaarmann ei kandideerinud.

Nüüd on Vaarmann neljas riigikogu liige, kellel võimudega tegemist. Juba aastaid käib maadevahetuse süüasjas kohtute vahet Keskerakona fraktsiooni liige Ester Tuiksoo. Tema erakonnakaaslased Priit Toobal ja Lauri Laasi on saanud kahtlustuse Ivor Onksioni eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, mis seisnes selles, et Onksion pidi koguma andmeid Hannes Rummi ja temaga kirjavahetust pidanud inimeste sõnumite sisu kohta.