Seadus võimaldab õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades Eesti kodanikuks lugeda üksnes neid heauskselt toiminud inimesi, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi enne 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel. Peale seda kehtima hakanud seaduse alusel ekslikult Eesti kodanikuks saanud inimesi ei võimalda aga seadus Eesti kodanikeks lugeda, vahendas kantsleri avalike suhete nõunik.

Samuti tuleb õiguskantsleri hinnangul seadusega tagasiulatuvalt lahendada olukorrad, kus inimese Eesti kodaniku pass on juba kehtetuks tunnistatud. Passi kehtetuks tunnistamine ning aegunud passi asemel uue väljaandmisest keeldumine riivab intensiivselt inimese õigusi, sest tänapäeva ühiskonnas on ilma isikut tõendavate dokumentideta väga keeruline toimida. Selles olukorras peavad inimesed hakkama taotlema elamisluba selleks, et saada uued isikut tõendavad dokumendid.

Seadusemuudatuse tagasiulatuv mõju aitab kaasa ka kohtute töökoormuse vähendamisele, sest vastasel juhul tuleb neil, kelle isikut tõendava dokumendi on politsei- ja piirivalveamet kehtetuks tunnistanud, pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse.

Eesti Ekspress kirjutas eelmine nädal, et politsei on alustanud menetlust kodakondsuse äravõtmiseks 15-aastaselt noorelt. Praegune teismeline sai Eesti kodanikuks 1996. aastal sündides, kuna tema isa oli kodakondsuse saamise eksami edukalt sooritanud.

Hiljuti aga avastas üks ametnik, et lapse isa sai kodakondsuse kaks nädalat pärast lapse sündimist. Seega pole laps sünnijärgne Eesti kodanik ning politsei kavatseb talt passi ära võtta.

Politsei otsust on kritiseerinud ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves