Nimelt ongi õiguskantsleri üks peamisi etteheiteid praeguse lepingu puhul see, et ESMi vastu võttes ei teata täpselt, mis tingimustel peatakse lepinguga endale võetud kohustusi hiljem täitma hakkama.

Õiguskantsleri sõnul tähendab ESM sisuliselt seda, et me otsustame vajadusel 1,302 miljardi euro andmise üle, samas puudub meil võimalus otsustada selle kasutamise üle. "Samuti ei tea me seda, palju ESM algselt sissemakstavale kapitalile veel raha nõuab, seda on võimatu prognoosida," rääkis õiguskantsler Indrek Teder kohtunike ees. "Põhiseadus aga nõuab, et peale liitumist säiliks ka kontroll," lisas õiguskantsler.

Õiguskantsler tõi näitlikustamiseks välja olukorra, kus inimene lubab näiteks 25 protsendi ulatuses tagada kellegi laenu, ent lepingu sõlmimisel ta täpselt ei tea, kuna ja millises mahus täpselt ta laenu tagama peab.

"Sisuliselt lubame vastutada kellegi eest, aga see millal ja mis eelduste täitumisel see vastutus rakendub, seda ma ei saa selle tehingu tegemisel määratleda," ütles Teder.

Samuti ei nõustunud õiguskantsler ESMi praegusel kujul pooldajatega, et lepingust kõrvale jäädes satuksime me ülejäänud Euroopa põlu alla. "Demokraatia järgimine ei saa olla põhjus jäämiseks isolatsiooni ülejäänud maailmast," ütles Teder.

Kõne lõpuks palus Teder valitsust, et viimane räägiks läbi ESMi lepingu punkti nii, et me saaks kaasa rääkida antava finantsabi osas.

Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 riigikohtusse taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler leidis, et see säte on vastuolus põhiseadusega ja riivab intensiivselt parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid ning Riigikogu eelarvepädevust.

Täna kell 11 asus riigikohtu üldkogu Tartus ära kuulama erinevaid osapooli seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) aluslepinguga, et antud lepingu kohta teha otsus selle põhiseaduslikkuse kohta.