Õiguskantsler aastaülevaates: riigikogul pole jagunud tahet poliitreklaami reegleid muuta, mistõttu võivad kevadised valimised kaasa tuua segadust ja politsei tööaja tarbetut raiskamist

 (11)
Ülle Madise
Ülle MadiseFoto: Tiit Blaat

Õiguskantsler Ülle Madise edastas eile riigikogule aastaülevaate oma tegevusest. Perioodil 1. septembrist 2017 kuni 31. augustini 2018 lahendas õiguskantsleri ametkond kokku 2364 avaldust (aasta varem 2228). Avaldame siinkohal õiguskantsleri pöördumise toimetatud kujul.

Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt on õiguskantsler sõltumatu institutsioon, kelle peamine ülesanne on tagada, et Eesti seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. Peale selle täidab õiguskantsler õigusvahemehe ülesandeid, lahendades ametiasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi, algatades vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalve ning andes soovitusi ja selgitusi. Õiguskantslerile on pandud ka muid ülesandeid: inimeste varjatud jälgimise õiguspärasuse kontroll, kohtunike distsiplinaarvastutuse ja riigikogu ning Euroopa parlamendi saadiku puutumatuse võtmise algatamine, kinniste asutuste kontroll jpm.

Tänavu juunis täiendas riigikogu õiguskantsleri seadust. Seadusemuudatuse järgi saab õiguskantsleri institutsioonist 2019. aasta algusest riiklik inimõiguste asutus. Samuti hakkab õiguskantsler täitma ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kaitse ja edendamise ülesandeid.

Seotud lood:

Aastaülevaates juhtis õiguskantsler Ülle Madise tähelepanu vajadusele eristada keerulist õiguslikku vaidlust teadlikust seaduserikkumisest. „Kahjuks jäi sellesse ülevaateaastasse ka viimati nimetatud juhtum. Valitsus ei tohi riigikogu loata kirikutele omandireformi reservfondist raha anda. Pärast põhiseadusvastaste tegude ilmsikstulekut tegi valitsus normitehnilise triki, et muuta kasutuks ka võimalik riigikohtu otsus. See, nagu sündmuste keerises avalikult ütlesin, pole miski muu kui riigiõiguslik nihilism, äärmiselt kahetsusväärne ja paheline teguviis, mis õõnestab õigusriigi aluseid. Mul on hea meel, et valitsus lõpuks oma viga mõistis,“ jagas õiguskantsler.

Õiguskantsleri ametkond pühendas lõppenud ülevaateaastal väga palju aega ja tähelepanu maksumuudatustest tuleneva meelepaha leevendamisele. Erilise tähelepanu all oli töötavate pensionäride tulumaks, samuti madalapalgalist tööd tegevate inimeste tulud. Õiguskantsleri sekkumise tulemusel parandas riigikogu tulumaksuseadust, valitsusasutused võtsid töösse mitmeid IT-uuendusi. Õiguskantsler on siiski sunnitud möönma, et tulumaksusüsteemi ulatusliku muutmise käigus jäi otsustajatel lubamatult palju nüansse märkamata.

Sotsiaalsete õiguste valdkonnas jätkas õiguskantsler 2016. aasta sügisel jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse täitmise kontrollimist, samuti jälgis ta tähelepanelikult, kuidas on kaitstud üldhooldekodude elanike seadusega ette nähtud õigused. Analüüsi tulemusel saatis õiguskantsler sotsiaalministeeriumile ettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse rakendamisel ilmnenud puuduste parandamiseks. Samuti tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia üks sotsiaalhoolkande seaduse säte põhiseadusega kooskõlla, et tagada hoolekandeasutuste elanikele samasugused õigused abivahendeid saada, nagu on kodus elavatel abivajajatel.

Suve hakul pöördus õiguskantsler riigikogu sotsiaalkomisjoni ja tööministri poole ettepanekuga avada arutelu töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks. Ettepaneku tuumana näeb Ülle Madise vajadust mõtestada töötuskindlustust edaspidi töise sissetuleku kindlustusena. Praegustes tingimustes saab töötuskindlustust vaid iga kolmas end töötukassas arvele võtnud inimene, kuigi ka ülejäänud on tasunud oma töötasult töötuskindlustusmakseid. Senisest paindlikum süsteem võtaks arvesse muutunud tööturgu, sealhulgas asjaolu, et üha suurem hulk hõivatuist töötab võlaõigusliku lepingu alusel. Samuti ei tohiks töötuskindlustussüsteem õiguskantsleri hinnangul minna vastuollu elukestva õppe põhimõttega, vaid peaks arvestama ka tööjõunappusest tuleneva olukorraga. Seetõttu on ebaotstarbekas piirata üliõpilaste ja eakamate töötajate võimalusi saada vajadusel (ajutist) abi töötukassast.

Loe veel

Mahukate tööde seas tuleb ära märkida õiguskantsleri arvamus 2020. aasta suvel jõustuva nn apteegireformi põhiseaduspärasuse kohta. Siin leidis õiguskantsler, et ravimiseaduse muudatustega sätestatud jae- ja hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keelu (hulgimüüja ei tohi olla samal ajal jaemüüja) ning proviisorapteegi nõude rakendamiseks näeb seadus ette piisavalt pika üleminekuaja. Kas reform on kasulik või mitte, ei saa aga otsustada juristid. Samuti on riigikogul õigus olulistel põhjustel, näiteks tervise kaitse eesmärgil mõne sektori tegevust ümber korraldada. Sarnaste põhjendustega luges õiguskantsler õiguspäraseks ka tubakaseadusega jõustuva piirangu, mis keelab alates 2019. aasta suvest tubakatoodete eksponeerimise kauplustes. Riigikohtusse jõudis õiguskantsleri algatusel vaidlus Tallinna varjatud jäätmemaksu küsimuses, otsust on oodata sügisel.

Eelmisel sügisel saatis õiguskantsler riigikogule kaks ettekannet, millest üks käsitleb korruptsiooniriskide maandamise võimalusi kohalikes volikogudes, teine aga analüüsib erakondade rahastamise ja valimisreklaami regulatsiooni ajakohasust. Paraku pole riigikogul jagunud tahet kehtivaid poliitreklaami reegleid muuta, mistõttu võivad 2019. aasta kevadised järjestikused valimised tuua kaasa arvukalt kaebusi, segadust, õiguskorra naeruvääristamist ja politsei tööaja tarbetut raiskamist.

Õiguskantsleri kontrollkäikude osakond kontrollis 19 asutust, kus seadusest tulenevalt tuleb piirata inimeste vabadust. Seesuguste asutuste hulka kuuluvad üld- ja erihooldekodud, psühhiaatriahaiglad, vanglad ja arestimajad, kaitseväe üksused ja pagulaskeskused. Uuritakse, kas need asutused tagavad elanikele, patsientidele ja kinnipeetavatele seadustest ja rahvusvahelistest konventsioonidest lähtudes inimväärikust austavad elutingimused. Puuduste kohta koostab õiguskantsler ettekande, mille edastab asutuse juhile ning ka vastutavale riigiasutusele.

„Õiguskantsler ei nõua vangi mõistetud kurjategijatele olmemugavusi ega gurmeetoitu. Seda Eestis polegi. Küll aga tuleb vanglates ja arestikambrites tagada elementaarsed elutingimused, mis muu hulgas aitaksid kaasa, et kinnipeetavatest saaksid karistuse kandmise järel õiguskuulekad kaaskodanikud. Eesti on arenenud majandusega õigusriik ning siin karistatakse kurjategijaid neilt vabaduse võtmise ja muude süüteoga seotud piirangutega. Antisanitaarsed elutingimused ja muud füüsilised kannatused jäägu eelmistesse ajastutesse,“ selgitas õiguskantsler.

Ülevaateaastasse jäi haldusterritoriaalse reformi käigus moodustatud uute ja muutunud omavalitsusüksuste töö käivitamine. Õiguskantsleril tuli lahendada hulgaliselt kaebusi, mis puudutasid valla põhimääruse sätteid ja volikogu komisjonide moodustamise põhimõtteid. Samuti analüüsis ta seda, kas valdade ühinemislepingu väidetavat rikkumist on võimalik kohtus vaidlustada või mitte. Õiguskantsler selgitas uutele omavalitsustele, et liitumise järel tuleb kõigile uue omavalitsuse elanikele tagada võrdne võimalus taotleda omavalitsuse pakutavaid hüvesid ja teenuseid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare