"Ilmselt on vähemalt suurematel haiglatel selleks raha kogu aeg olemas olnud ning õdede palga tõstmine on üksnes tahte küsimus," ütles Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu (EKTK) president Inna Rahendi esmaspäeval BNS-ile.

Tema sõnul on arstide ja õdede miinimumtunnitasu proportsioon vahepealsete aastate jooksul muutunud arstide kasuks.

See, et õdede palgad on püsinud samal tasemel, kuid arstide palka on tõstetud, näitab Rahendi hinnangul peaarstide suhtumist.

Eesti õdede ühingu juhatuse esimehe Teisi Remmeli sõnul on mitme Tallinna raviasutuse juhid ilmutanud juba valmisolekut õdedega palgaläbirääkimisi alustada.

Rahendi nentis, et rahalisi raskusi palga tõstmiseks võib olla väiksematel haiglatel, kelle ressursid on erineva voodihinna tõttu väiksemad.

Haiglate liitu kuuluvad tema sõnul just väiksemad haiglad, kellele võib palga tõstmine praeguse eelarve juures tõepoolest raske olla.

Rahendi sõnul on laiapõhjaliste läbirääkimiste alustamine seega möödapääsmatu. Läbirääkimistesse tuleb kaasata haiglad, haigekassa ja sotsiaalministeerium ning selgeks rääkida, missugust tervishoiusüsteemi riik vajab ja millised on võimalused, rääkis Rahendi.

Remmeli sõnul on solvav riikliku lepitaja hinnang, et esmaspäeval läbi viidud hoiatusstreik oli show.

"See ei olnud show, vaid pöördumine kogu avalikkuse poole ja tähelepanu juhtimine," ütles Remmel. Ta rõhutas, et hoiatusstreik oli korralikult ette valmistatud ning sellega liitus enamik õendusala töötajaid.

Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul ei tule mõnes arenenud riigis kõne allagi, et riiklik lepitaja ütleks ametiühingute põhjendatud nõudmiste kohta, et tegeldakse show’ga.

Aasta tagasi haiglate liidult meditsiiniõdedele 16-kroonise tunnitasu välja kaubelnud riiklik lepitaja Leonard Tammik nimetas ajalehes Postimees õdede hoiatusstreiki show’ks, mis ei aita neil palka juurde saada.

Mullu ei nõustunud õed lepitaja saavutatud 16-kroonise tunnitasu lepingule alla kirjutama, sest see jäi alla nende nõutud 20-kroonise tunnitasu. Seetõttu jäi kehtima 1996. aasta lepinguga kinnitatud 11-kroonine alamtunnitasu, kirjutas Postimees.

Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu korraldatud meditsiiniõdede ühetunnisest hoiatusstreigist võttis osa üle 8000 meditsiiniõe 58 Eesti raviasutuses.

Esmaspäeval kella 8-9 aset leidnud hoiatusstreigiga nõudsid meditsiiniõed oma palga allammäära tõstmist 25 kroonini tunnis. Praegu madalaim õdede teenistus on 11 krooni tunnis.