Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu liige Mart Nutt tõdes, et presidendi otsevalimine ei ole küpsuse, vaid poliitilise valiku küsimus.

„Presidendi otsevalimine sobib riigikorra juurde, kus president on ühtlasi valitsusjuht,“ ütles Nutt Delfile. „Parlamentaarses riigis on presidendil tasakaalustav roll ja selleks sobib paremini kaudselt valitud president.“

Nutt lisas, et nendes parlamentaarsetes riikides, kus presidenti valitakse otse, on tihtipeale suured sisepinged võimude vahel.

„Tšehhis on need olnud ka varem, kuid presidendi otsevalimine neid kindlasti ei leevenda, vaid pigem süvendab,“ ütles Nutt. Tema sõnul pole muudatus Tšehhi valimiskorras kindlasti küpsuse tundemärk.

„IRL on seisukohal, et Eestile sobib paremini parlamentaarne demokraatia ja presidenti ei peaks otse valima,“ lisas Nutt.

SDE fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul on Eesti põhiseaduses presidendile antud volituste juures loomulik, et presidenti valib riigikogu või valijameeste kogu.

„Kui tekib arutelu teemal, kas peaks presidendi volitusi laiendama, siis tuleks otsevalimised kõne alla,“ ütles Nestor.

Nestori sõnul ei saa tekitada olukorda, kus ootused otsevalitud presidendile on suuremad kui põhiseadus talle õiguseid annab. „See poleks aus nii valijate kui ka sellisel moel valitud presidendi suhtes,“ sõnas Nestor.

Tšehhi esimesed presidendi otsevalimised võitis vasaktsentristlik ekspeaminister Miloš Zeman.