Kui peale järjekordset valeväljakutset selgub, et abi ta ei vaja, peavad kiirabitöötajad ta koju viima. "Oleme talle nagu takso," lausus kiirabitöötaja. "Samal ajal võib ära surra keegi, kes tegelikult abi vajab, sest ta ei jõua arste ära oodata."

Probleemile lahendust ei ole. Nad ei saa jätta väljakutsele välja sõitmata, sest inimesel võib tõesti olla abi vaja. Psühhiaatriakliinikusse ravile ei saa teda ka viia, sest sellega pole nõus ei tema ega ta ema. Vastu tahtmist saab inimest ravile viia vaid siis, kui ta on ohtlik endale või teistele.

Tühjade väljakutsetega kulutab Kristi ka riigi raha. Üks väljakutse maksab 86 eurot, seega on Kristi aasta jooksul kulutanud 8772 eurot.

Tihti helistab Kristi kiirabisse ühistranspordist. Kui selgub, et ta abi ei vaja, palub ta end koos lapsekäruga koju viia. Kärus on nukk nimega Daniil, mida Kristi peab oma lapseks.

Kiirabiautos teeb aga Kristi pilte ja paneb neid Facebooki.

Kristi pole isegi mitte väljakutsete rekordiomanik, sest selleks on 82-aastane naine Mustamäelt, kes tegi aastas 122 väljakutset. Pidevalt kiirabi kutsuvaid inimesi on Tallinnas veel palju, rohkem kui korra kuus kutsus kiirabi Tallinnas 69 inimest.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlase sõnul on nendel inimestel enamasti kroonilised haigused, sealhulgas psühhiaatrilised, mille korral kiirabist kasu pole.