Nädala alguses sõnas Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs Delfile, et soovib kohtumenetluse lõpetamist, kuna on tõsine oht, et kohtumenetluses osalemine toob Savisaarele kaasa eluohtlikud tüsistused või äkksurma.

"Umbes nagu juhtus Rein Kaareperega," võrdles Nääs.

Ilmselt noorem põlvkond ei mäletagi Kaareperet, ent aastate eest oli ta otsesõnu suurkuju Eesti äri- ja meediavaldkonnas. 1970-ndate teises pooles lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse inseneri-ökonomistina ning töötas sealsamas vanemteaduri ja õppejõuna. Ent 1980-ndatel tegi ta kannapöörde. Esmalt õppis ta mainitud koolis majandust ning 1984. aastal sai temast ka ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitja.

Järgmine karjäärihüpe viis ta peaministri abiks (1986-1990). Sealt aga siirdus ta juhtima Tartu Kommertspanka. Toona oli see esimene kommertspank, mis asutati NSVL-i territooriumil. Paljud kaasmaalased uskusid pimesilmi, et kodumaiste ettevõtjate pank ei saa ju ometi põruda. lllusioon helgest tulevikust varises kokku 1992. aasta teises pooles. 1994. aastal kuulutati välja ametlik pankrot.

1993. aasta mais algatas kaitsepolitsei kriminaalasja, kus Kaarepere süüdistati selles, et ta kuritarvitas Kommertspanga juhina aastatel 1990-1992 oma ametiseisundit. Kokku olevat ta tekitanud 133 miljoni krooni suuruse kahju.

Kohtusaaga kõrvalt sukeldus meediaärisse

Uurimine venis ja venis. Samal ajal ei jäänud Kaarepere sugugi varju. Just tema oli üks neist, kes pani 1990ndate keskel aluse Sõnumilehele. 1996. aastal oli Kaarepere osalus juba 65 protsenti. SL Õhtuleht (leht, mis sündis, kui Õhtuleht ja Sõnumileht ühinesid) meenutas 2000-ndate keskel, et kõik, kes Sõnumilehes suurrahastaja Kaarepere käe all töötanud, kinnitavad üksmeelselt, et omanik ei ajanud seal oma asja. Kuigi käis juba mitmendat aastat Tartu Kommertspanga pankroti asjus mööda kohtuid. Kaarepere osales ka telekanali TV-3 loomisel.

Igal mündil on teine külg ning erinevalt ärist ei sõltu terviserindel kõik oma vaistust ja valikutest. Kui algne uurimine lõppes ning kohtuprotsess 1996. aastal viimaks algas, teatasid arstid kohe alustuseks, et Kaarepere viibib äkksurmaohus, kuna endisele pangajuhile tehti südameoperatsioon. Südameprobleemid olid teda vaevanud juba aastaid.

1997. aasta veebruaris saatis kohus kriminaalasja täiendavale eeluurimisele, mille kaitsepolitsei lõpetas napilt enne Kaareperele inkrimineeritud tegude aegumist.

Südameinfarkt keset ärilõunat

Kaarepere pidanuks ikkagi kohtu ette astuma, kuid tema elutee katkes 1998. aasta 8. jaanuaril. 43-aastase Kaarepere süda seiskus Tallinna vanalinna restoranis Karl Friedrich, kus tal oli töökohtumine Soome äripartneritega. Kohalviibijad ja kiirabibrigaad üritasid Kaareperet elustada, kuid tulutult.

Kaarepere äripartner Tõnu Laak sõnas kuu hiljem Eesti Päevalehehele, et saatuslikuks saigi just kriminaalasi. "Veel surmaeelsel päeval ütles Rein, et kui ta peaks surema, arvab ajakirjandus, et ta tegi seda nende kiuste," meenutas Laak. "Kaarepere sai täiesti põhjendamatult karistuse, mida minu teada mitte keegi Eestis mitte ühegi kuriteoga pole ära teeninud."

Ametlikult lõpetati Kaarepere kriminaalasi sama aasta aprillis ja põhjuseks märgiti kohtualuse surm. Tema lähedased rehabiliteerimist ei soovinud. "Me ei jätka protsessi," sõnas perekonna advokaat Jüri Raidla toona Eesti Päevalehele. "Selline oli lähedaste soov."