Eesti Ekspress kirjutas, et 2015. aasta novembris haaras Jüri Aunpuu (59) alaealisel õpilasel sõrmedega kuklast kinni ning tiris ta klassi ukse taha. Seal äsas õpetaja õpilasele puidust klotsidega otse kõhtu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Tänavu märtsis haaras ta aga alaealisel õpilasel kahe käega kõrist kinni, tiris kannatanu klassi ukse taha ning kägistas teda seal kahe käega. Sellega põhjustas ta lapsele füüsilist valu, hingamisraskusi ja kaela pindmisi vigastusi – kriimustusi ja kuni 1,4-sentimeetriseid punetavaid vorpe kaelal. Prokurör taotles Aunpuule kolmekuulist vangistust aastase katseajaga ja kohus oli sellega nõus. Karistusega oli nõus ka õpetaja. Millega õpilane õpetaja raevu ära teenis, sellest kohtuotsus ei räägi. Aunpuu on Jõgeva põhikooli õpetajate nimekirjas tänaseni.

Jõgeva põhikooli direktor Taisto Liivandi ütles Delfile, et olukord on lihtsalt selline, et pole kedagi asemele võtta. "Asi on selles, et meil on kaks tööõpetaja ametikohta. Kõik konkursid, mis me oleme välja kuulutanud, on ebaõnnestunud," nentis direktor.

Liivandi sõnul on just tööõpetuse ja käsitöö valdkonna õpetajatest väga suur puudus ning taoliste probleemidega seisavad silmitsi paljud piirkonna koolid. "Me oleme fakti ees, et septembris ei olegi nagu kedagi klassi ette panna. Mitte ainult mina ei kurda seda."

Küll aga lubas kooli direktor tööle naastes olukorraga tegeleda.

Väiksemates linnades ja maapiirkondades valitseb juba pikemat aega vastava kvalifikatsiooniga õpetajate põud. Seda eriti suviti, kui õpetajate liikuvus on kõige suurem ja seaduse järgi on koolid kohustatud välja kuulutama avalikke konkursse õpetajate leidmiseks. Nad ei saa korraldada sisekonkursse ja töötajate liikuvus on koondunud kindlale perioodile.

Õpetajana töötamiseks on vajalik magistrikraad või sellele vastava kvalifikatsiooni nõue, kuid on ka erandeid: näiteks gümnaasiumi valikainete õpetajate puhul on nõudeks kõrgharidus. Sellest hoolimata võetakse tööle ka mittevastavat haridust omavaid inimesi, et täita lünkasid ametikohtades.