Nõunik: siinsetel pagulastel on õigus pool aega olla Eestist eemal
Aasta jooksul on Eestisse jõudnud üle saja pagulase, kes oleksid küll huvitatud tööle minemisest, kuid takistuseks on siiani saanud nende vähene eesti keele oskus, vahendab ERRI uudisteportaal "Aktuaalse kaamera" uudist.
Üprus-Tali kinnitas, et Eesti riik ei ole pagulasi üksi jätnud. Põhiline küsimus, et pagulased jääksid Eestisse elama, on Üprus-Tali sõnul hõivatuses. "Hõivatus ei tähenda seda, et keegi peab käima 12 tundi seitse päeva nädalas tööl. Hõivatus tähendab ka vabatahtlikku tegevust, kaasatust kogukonna üritustesse, sest nad väga tahavad suhelda," ütles ta.
Kaisa Üprus-Tali ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ametlikult elab Eestis praegu 106 pagulast. Üks mees on naasnud oma koduriiki. Vastates kommentaarile, et väidetavalt on Eestist lahkunud paljud põgenikud, ütles Üprus-Tali, et pagulastel on õigus 180 päeva jooksul 90 viibida Eestist eemal.
Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatud sõjapõgenikud jõudsid Eestisse veidi vähem kui aasta tagasi.
Näiteks Haapsalus on kolm perekonda - kuus täiskasvanut ja kümme last. Põgenikel tööd veel ei ole. Haapsalu abilinnapea Kaja Rootare sõnul on paar inimest käinud juba tööpraktikal ja töökohaga tutvumas, kuid nende keeleoskus peab olema piisav, et tööandja saaks nad tööle võtta.
Kaisa Üprus-Tali selgitas, et üks põhjus, miks pagulaste keeleõpe ei edene, võib olla selles, et eesti keele õppe pakkumine on väga killustunud paljude teenusepakkujate vahel.
