“Pealtnägija” avalikustas kolmapäeval loo 63-aastasest vanahärrast Harry Kuusikust, kes kaotas ärimeestele kavala skeemiga 300 000-eurose maatüki, kuid mehe selja taga tehtud lepingud kinnitanud notari sõnul ei saanud ta juriidiliselt sellest keelduda.

Notarite koja esimees Tarvo Puri ütles Delfile ja Eesti Päevalehele, et kahjuks tuleb ette juhtumeid, mil kelmid soovivad inimesi ära kasutada ning kahtlemata on sellises olukorras notari roll juhtida tehingu osaliste tähelepanu võimalikele kaasnevatele ohtudele. “Iga notari kohus on pühendada tehinguga seotud inimestele piisavalt aega, et tehing saaks sõlmitud läbimõeldult. On kahetsusväärne, kui seda mõnes olukorras pole piisava põhjalikkusega tehtud. Kui seetõttu keegi kannatab, tuleb notaril vastuseid anda," kinnitas Puri.

“Samas peame tõdema, et kui inimene teeb ise otsuse, talle on kaasnevaid riske ja lepingu sisu selgitatud ning tehing ei ole seadusega vastuolus, siis ei saa notar keelduda tehingut tõestamast,” märkis Puri.

Notar võib Puri sõnul küll soovitada osapooltel veel järele mõelda, arutada tehingut perekonna või lähedastega, kuid kui inimene jääb endale kindlaks, ei saa notar keelduda. “Tehingu tõestamisest keelduda saab notar vaid seaduses sätestatud erandjuhtudel.”

Puri rääkis, et "Pealtnägija" saates kõlanud kolmanda osapoole teavitamisel või hoiatamisel tuleb arvestada, et notaril on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. "Andmeid oma ametitoimingute kohta saab anda reeglina ainult konkreetse lepingu osapooltele või kohtu nõudmisel kohtule. Näiteks on ju mõistetav, et lapselaps ei saa notari käest infot, kas vanaema on oma testamendi ümber teinud ning kelle kasuks või kahjuks," sõnas notarite koja esimees.

"Seega paraku on notari võimalused kolmanda osapoole kaitsmiseks piiratud ning tehtud tehinguid tagasi pöörata notar ei saa. Eesti kinnisvara registreerimise ja tehingute tegemise õiguslik süsteem toimib põhimõttel, et kinnistusraamatusse kantud omanikul on õigus talle kuuluva varaga tehinguid teha ning tema omandiõiguse kindlakstegemiseks ei ole vaja aluseks võtta varasemaid lepinguid," selgitas Puri.

Tema sõnul tuleks seega omandi üleandmisega seotud tehingute tegemist olukorras, kus seda tegelikult ei soovita, põhjalikult kaaluda. "Kui vara on juba registris kirjutatud teise osapoole nimele, ei saa notar teda enam takistada sellega järgmisi tehinguid tegemast. Järgmiste tehingute peatamise võimalus on üksnes kohtul," tõdes Puri.

"Notarite Kojal on siiralt kahju, et Harry Kuusik on sattunud juriidilisse sasipuntrasse, mille tõttu ta pole saanud enda võõrandatud maad tagasi osta nii, nagu eeldas. Kindlasti on see erandlik juhtum õpetlik ning suunab notareid senisest veelgi rangemalt kinni pidama põhimõttest selgitada põhjalikult ja igakülgselt lepingu osapooltele kaasnevaid riske," lausus Puri.

Notarite koja esimees tõi välja, et hinnanguid notari nõuetekohase tegutsemise kohta antud juhtumis saab anda distsiplinaar või aukohtu menetluse tulemus. "Kui notar on kliendile põhjustanud kahju oma ametitegevusega, lahendatakse need küsimused konkreetse notari ja kliendi vahel ning kokkuleppele mittejõudmisel kohtus. Notari ebaseadusliku tegevuse tõttu kahju kannatanud kliendile kahju korvatakse — notari tegevuse eest kannab vastutust esmajoones notar ise, kuid lisaks ka ametikindlustus ning riik," lisas ta.